Svedberg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
==Sadestumiskoefitsiendi väärtust mõjutavad tegurid==
Svedbergi koefitsiendi ehk sadestumiskoefitsiendi (S) väärtus sõltub osakeste [[mass]]ist, [[tihedus]]est, ja kujust. Selle koefitsiendi väärtus sõltub ka osakeste liikumist mõjutavast [[hõõrdetegur]]ist,<ref name="foster">{{cite book |last=Slonczewski |first=Joan |first2=John Watkins |last2=Foster |title=Microbiology: An Evolving Science |location=New York |publisher=W.W. Norton |year=2009 |isbn=9780393978575 }}</ref> mis on seotud lisaks osakeste kujule ka osakeste suuruse ehk üldpindalaga. Olulised on ka [[temperatuur]]i mõju ja osakesi sisaldava lahustikeskkonna omadused.<ref name="Hedley">{{cite book |last=Glencross |first=Hedley |first2=Nessar |last2=Ahmed first3=Chris |last3=Smith |first4=Qiuyu |last4=Wang|title=Biomedical Science Practice: Experimental and Professional Skills|location=New York |publisher=Oxford University Press Inc. |year=2011 |isbn=97801995333299 }}</ref>
Sadestumiskoefitsient arvutatakse sedimentatsioonikiiruse ja [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]] suhtest.<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 230, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref>
<br><math>\ S = \frac{dr/dt}{\omega r^2}</math>
<br>Kus dr/dt on osakese liikumise kiirus ehk sedimentatsioonikiirus ja rω<sup>2</sup> tsentrifugaalkiirendus<ref>http://malone.bioquant.uni-heidelberg.de/teaching/auc/AUC_lecture.pdf Analytical ultracentrifugation <small>Vaadatud 02.03.2014</small></ref> (r on radiaalne kaugus pöörlemisteljest ja ω nurkkiirus radiaanides sekundi kohta)
<br>Sadestumiskoefitsient näitab põhimõtteliselt osakeste liikumise kiirust mingi teatud raskuskiirenduse juures.
▲Sadestumiskoefitsient arvutatakse sedimentatsioonikiiruse ja [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]] suhtest<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 230, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref> ja see näitab põhimõtteliselt osakeste liikumise kiirust mingi teatud raskuskiirenduse juures.
<br>Näiteks substantsis, milles olevate osakeste sadestumiskoefitsient on 26S (26×10<sup>−13</sup> s), liiguvad osakesed [[raskuskiirendus]]el miljon g-d (10<sup>7</sup> m/s<sup>2</sup>) kiirusega 26 mikromeetrit sekundis (26×10<sup>−6</sup> m/s), ehk 26×10<sup>−13</sup>s × 10<sup>7</sup> m/s<sup>2</sup> = 26×10<sup>−6</sup> m/s
<br>Suuremad osakesed settivad kiiremini ja seetõttu on neil suuremad svedbergi väärtused. ([[bakter]]irakkudel ja [[mitokonder|mitokondritel]] näiteks vahemikus 10000S-50000S)<ref name="Hedley" />
Svedbergi ühikutega pole otseselt võimalik teha näiteks [[liitmine|liitmistehteid]]<ref name="foster"/> (bakterite 70S rRNA koosneb 30S ja 50S alaüksustest, 30S+50S≠70S), kuna sedimentatsiooni koefitsient on seotud osakeste kujuga ning kahe osakese liitumisel on tekkinud osakese kuju teistsugune on selle tõttu ka hõõrdetegur erinev ning sadenemine toimub teisel kiirusel kui liitmistehe võiks näidata.
| |||