|
==Mõjutavad faktorid==
Svedbergi koefitsiendi ehk sadestumiskoefitsiendi (S) väärtus sõltub osakeste [[mass]]ist, [[tihedus]]est, ja kujust. SvedbergiSelle koefitsiendi väärtus sõltub ka osakeste liikumist mõjutavast hõõrdetegurist,<ref name="foster">{{cite book |last=Slonczewski |first=Joan |first2=John Watkins |last2=Foster |title=Microbiology: An Evolving Science |location=New York |publisher=W.W. Norton |year=2009 |isbn=9780393978575 }}</ref> mis on seotud lisaks kujule ka osakeste suuruse ehk üldpindalaga.
Sadestumiskoefitsient arvutatakse sedimentatsioonikiiruse ja [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]] suhtest<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 230, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref> ja see näitab põhimõtteliselt osakeste liikumise kiirust mingi teatud raskuskiirenduse juures.
<br>Näiteks substantsis, milles olevate osakeste sadestumiskoefitsient on 26S (26×10<sup>−13</sup> s), liiguvad osakesed raskuskiirendusel miljon g-d (107 m/s<sup>2</sup>) kiirusega 26 mikromeetrit sekundis (26×10<sup>−6</sup> m/s), ehk 26×10<sup>−13</sup>s × 107 m/s<sup>2</sup> = 26×10<sup>−6</sup> m/s
Suuremad osakesed settivad kiiremini ja seetõttu on neil kõrgemadsuuremad svedbergi väärtused.
Svedbergi ühikutega pole otseselt võimalik teha näiteks [[liitmine|liitmistehteid]]<ref name="foster"/> (bakterite[[bakter]]ite 70S rRNA koosneb 30S ja 50S alaüksustest, 30S+50S≠70S), kuna sedimentatsiooni määr on seotud osakaste suurustega (pindalaga[[pindala]]ga) ning kahe osakese liitumisel muutub väiksemaks ka nende kogupindala, mille tõttu on hõõrdetegur väiksem ja sadenemine toimub natuke kiiremini kui liitmistehe võiks näidata.
==Kasutamine==
Svedbergi ühikuid kasutatakse näiteks ribosoomi[[ribosoom]]i subühikute ehk alaüksuste eristamisel. Ribosoomid koosnevad üldjoontes kahest keerukast alaüksusest, mis sisaldavad nii [[Ribosomaalne RNA|rRNA]]-d kui ka valke[[valk]]e.
Prokarüootide[[Prokarüoot]]ide (bakterite) ribosomaalseid subühikuid nimetatakse vastavalt nende "suuruse" järgi svedbergi ühikutes 30S-alaüksuseks ja 50S-alaüksuseks. Need alaüksused koosnevad kolme sorti rRNA-st: [[16S ribosomaalne RNA|16S]], [[23S ribosomaalne RNA|23S]] ja [[5S ribosomaalne RNA|5S]].<ref name="foster"/>
Bakteriaalsete ribosoomide ultratsentrifuugimise tulemusel on võimalik sadestada väja nii terveid 70S ribosoome kui ka eraldiolevaid ribosomaalseid subühikuid ehk alaüksusi - suurt 50S-alaüksust ja väikest 30S-alaüksust. Rakkude[[Rakk]]ude sees on ribosoomide subühikud tavaliselt samaegselt nii liitunud kui ka eraldiolevate subühikutena. Ultratsentrifuugimisel sadenevad suurimad osakesed (terved ribosoomid) rohkem tuubi põhja poole, samas kui väiksemad osakesed (eraldiolevad 50S ja 30S subühikud) jäävad tuubi ülemisse fraktsiooni.<ref name="foster"/>
==Viited==
| 