Islandi Kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Poliitilisel tasandil suhtlemine kahe riigi vahel sai alguse 1920-ndatel aastatel. Islandi Kuningriik tunnustas [[Eesti|Eesti Vabariiki]] ''de jure'' juba [[1922]]. aastal, kuigi Islandil välisministrit tollal ei olnud. Eesti ja Islandi ametlikud kontaktid piirdusid Islandi esindaja Taanis, hilisema Islandi Vabariigi esimese presidendi [[Sveinn Björnssoni]] ning Eesti Skandinaaviasse lähetatud saadikute vahelise suhtlusega. Ka kaubandus- ja majandussidemed jäid tagasihoidlikuks. [[1933]]. aastal pöördus Eesti saatkond [[Stockholm|Stockholmis]] Islandi Kaubandus-tööstuskoja poole leidmaks sobivat kandidaati Eesti aukonsuli kohale. Tosina kandidaadi seast valiti Sveinn Björnssoni soovitusel välja Islandi ühe suurema õllevabriku "Ölgerdin Egil Skallagrimson" direktor [[Tómas Tómasson]], kes kinnitati Eesti aukonsuliks Reykjavíkis [[1. mai|1. mail]] [[1934]] ning kes pidas antud ametit kuus22 aastat. Islandi aukonsulaat Eestis ning saatkonnad Tallinnas ja Reykjavíkis jäid avamata ja 1940. aastal katkesid kahe riigi poliitilised kontaktid enam kui pooleks sajandiks.<ref name="vm.ee" />