Jesuiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
13. rida:
Katoliikliku mungaordu liikmed tegutsesid Eestis [[16. sajand]]il Lõuna-Eesti ja Liivimaa aladel, mis anti [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja [[Riia peapiiskop]]i poolt [[1561]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i kaitse alla, nn [[Poola aeg|Poola ajal]] Eestis.
 
Kui algselt oli Poola kuningas [[Zygmunt II August]] piirkonnas juba levinud [[Luterlus|luteri usu]] suhtes tolerantne, siis [[1582]]. aastal uueks kuningaks valitud [[Stefan Batory]], kes liitis Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poola ([[Rzeczpospolita]]) riigi koosseisu, andis [[1582]]. aastal katoliku usule oma riigi uutel aladel eelisseisundi. Tartusse saadetud jesuutide juhtimisel algas [[vastureformatsioon|vastureformatsioon (rekatoliseerimine)]].
 
Lühikesel Vene valitsemisajal ([[1558]]–[[1582]]) oli [[Tartu ajalugu|Tartus]] moodustatud [[Vene Õigeusu Kirik]]u piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma.
 
Algselt oli kavas restaureerida Liivimaal mõlemad piis­kopkonnad, Tartu ja Riia, kuid maa vaesus ja ohvrimeelsete usklikkude puudus sundis leppima ainult ühe piiskopkonnaga ning Tartu vahepealse vene piiskopkonna varandusile rajada kavatsetud katoliiklik piiskopkond jäi teostamata. Loodi ainult [[Katoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond]] ühes [[toomkapiitel|toomkapiitliga]], esimeseks piiskopiks sai jesuiit [[Andreas Patricius Nideck]]i (1583–1587).