Räsifunktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Üldjuhul ühemõttelist vastavust lähteandmete ning räsikoodi vahel pole seetõttu, et räsifunktsiooni tähenduste arv on vähem, kui sisendmassiivi variantide arv; on olemas palju massiive erineva sisuga, mis annavad samu räsikoode - siis on tegemist nn. kollisioonidega. Kollisioonide tekkimise tõenäosus mängib suurt rolli räsifunktsioonide kvaliteedi hindamisel.
On olemas palju räsimisalgoritme erinevate omadustega (arvutuse raskus, krüpteerimiskindlus jne.). Ühe või teise räsifunktsiooni valiku tehakse kindlaks lahendava ülesanne eripäraga.
== Ajalugu ==
Donald Knut arvab esimese räsimise süsteemilist ideed IBM kaastöötajasse, kelleks on Hans Peter Lun, kes pakkus välja kodeerimist räsimise abil jaanuaris 1953. aastal. 1956. aastal Arnold Dumi (ingl. ''Arnold Dumey'') oma töös "Computers and automation" esimesena esitas räsimise kontseptsiooni sellisena, millena seda teab enamik programmeerijatest tänapäeval. Dumi vaatas räsimist nagu "Sõnaraamatu probleemi" lahendust ning pakkus välja kasutada räsiaadressiks algarvuga jagamise jääki.
Esimeseks tõsiseks tööks, mis oli seotud otsimisega suurtes failides, oli Wesley Petersoni artikkel 1957. aastal, milles ta avas avaliku adresseerimist ning osutas tootlikkuse halvenemisele kustutamisel. Kuus aastat hiljem oli avalikustatud Verner Buhholtzi (saksa keeles Werner Buchholz) töö, milles on tehtud räsifunktsioonide lai uurimine. Mitmete järgmiste aastate jooksul räsimine oli laialt kasutatud, aga polnud avalikustatud mitte ainsatki tähtsat tööd.
1967. aastal räsimine kaasaegses tähenduses on mainitud Herbert Hellermani raamatus "Принципы цифровых вычислительных систем" ("Numbriliste arvutisüsteemide põhimõtted"). 1968. aastal Robert Morris avalikustas suurt räsimise ülevaadet, seda tööd arvatakse võtmepublikatsiooniks, mis viib räsimise mõiste teaduslikku keelendi sisse ning kinnistab seni kasutatud vaid spetsialistide argoos termini "räsi".
1990-te aastate alguseni venekeelses kirjanduses oli tänu Andrei Jeršovi töödele kasutatud termini "räsimine" ekvivalendina sõna "järjestus", ning kollisioonide jaoks kasutati terminit "konflikt". Tänapäeval on jäänud vaid sõna "räsimine".
| |||