Mittekodeeriv DNA: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
Erinevate organismide genoomide suurused on erinevad palju ning samuti ka genoomides olev valke kodeeriva ja mittkodeeriva DNA suhte. Näiteks inimgenoomist moodustab mittkodeeriv DNA [[intron]]ite, [[Intergenoomne DNA|intergenoomse DNA]] ja muude järjestustega kokku rohkem kui 98% genoomist.
 
Mittekodeeriva DNA hulk ja üldine genoomi suurus on tihti korrelatsioonis organismi keerukusega, kuid esineb ka mitmeid erandeid. Näiteks üherakulise organismi ''[[Polychaos dubium]]'' (varem nimetatud ''Amoeba dubia'') genoom sisaldab 200 korda rohkem DNA-d kui inimese genoom, samas kui puhverkalalise ''[[Takifugu]] rubripes'' genoomi suurus on kõigest üks kaheksandik inimgenoomist, kuid sisaldab võrreldaval arvul geene. 90% ''Taikofugu'' genoomist moodustab mittekdeeriv DNA 90%. 2013 aastal avastati kõige efektiivsema genoomi omamises uus "rekordiomanik" - ühel [[Vesihernes (perekond)|vesiherneliste]] perekonda kuuluval taimel, ''[[Utricularia gibba]]'' moodustab mittekodeeriv DNA kogu genoomist kõigest 3%.
<br>Eukarüootsete genoomide suurt varieeruvust ja mittekorreleeruvust organismi keerukusega nimetatakse [[C-väärtuse paradoks]]iks. On leitud ka, et enamik genoomide vahelisi suuruste erinevusi tuleneb mittekodeerivast DNA-st.
<br>Kuigi ligikaudu 80% inimgenoomist võib olla transkribeeritav, ei tähenda see seda, et kõigil transkriptidel oleks mingi funktsioon.