Tumeaine: erinevus redaktsioonide vahel

Esimesed viited puuduvale massile tulid [[Jan Henrik Oort]]ilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks.<ref>J. Einasto "[http://arxiv.org/abs/0901.0632v1 Dark Matter]"</ref><ref>The force exerted by the stellar system in the direction perpendicular to the galactic plane and some related problems, Bull. Astron. Inst. Netherlands, 6, 249 "[https://openaccess.leidenuniv.nl/bitstream/handle/1887/6025/BAN_6_249_.pdf]"</ref> Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid [[1934]]. aastal [[Fritz Zwicky]]lt, kes pakkus selle välja, et seletada [[galaktika]]te liikumist [[galaktikaparv]]edes, kus tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad, [[gravitatsiooniliäätsgravitatsioonilääts]]ed ning kuuma gaasi jaotus [[galaktika]]tes ja galaktikaparvedes. Praeguse arusaama järgi on tumeaine valdavalt [[barüon|mittebarüoniline]], nõrgale vastastikmõjule alluv massiivne [[elementaarosake]], mida ei eksisteeri [[standardmudel]]is.

Praeguse arusaama kohaselt võivad massiivsed, nõrgalt vastastikmõjustuvad osakesed e. WIMPid hajuda nõrga mõju tagajärjel aatomituumadelt ning seda on võimalik mõõta. Tumeaineosakesed paiknevad teatava kontsentratsiooniga ka Maa lähiümbruses ning kui on teada tumeaineosakese ristlõige tuumadelt hajumiseks, on võimalik hajumisi loendades leida tumeaine tihedus Maa lähedal. Otsese tuvastamise eksperimente on põhiliselt kaht tüüpi: [[krüogeenika|krüogeensed]] kristalldetektorid nagu [[CDMS]], [[CRESST]], [[EDELWEISS]], [[DAMA]], ning massiivsed, veeldatud [[väärisgaas]]idel põhinevad detektorid, nagu [[XENON]], [[ZEPLIN]] ja [[ArDM]].<ref>R. Bernabei et al "[http://arxiv.org/abs/0806.0011v2 Liquid Noble gases for Dark Matter searches:a synoptic survey.]"</ref> Nõrgalt interakteeruvaid osakesi on võimalik luua [[osakestekiirendi]]tes ja seeläbi neid ka tuvastada, vastavaid eksperimente viiakse läbi [[CERN]]i kiirendis [[Suur Hadronite Põrguti|LHC]].