Osakestefüüsika standardmudel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Osakestefüüsika |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
5. rida:
Hiljem on teooriat kinnitanud ka [[b-kvark|b-kvargi]] ([[1977]]), [[t-kvark|t-kvargi]] ([[1995]]) ja [[tauneutriino]] ([[2000]]) eksperimentaalne avastamine.
Hiljaaegu ([[2011]]–[[2012]]) avastatud uus [[boson]] on kandidaat [[Higgsi boson]]ile, mis on viimane teooria poolt ennustatud, kuid eksperimentaalselt avastamata osake.<ref name=cern1207/>
17. rida ⟶ 18. rida:
Esimesed sammud standardmudeli poole tegi [[Sheldon Lee Glashow]], kui ta [[1960]]. aastal avastas võimaluse ühendada [[elektromagnetism]] ja [[nõrk vastasmõju]].<ref>{{cite journal | author=S.L. Glashow | year=1961 | title=Partial-symmetries of weak interactions | journal=[[Nuclear Physics (journal)|Nuclear Physics]] | volume=22 | pages=579–588 | doi=10.1016/0029-5582(61)90469-2 |bibcode = 1961NucPh..22..579G | issue=4 }}</ref>
[[1967]]. aastal sidusid [[Steven Weinberg]]<ref>{{cite journal | author=S. Weinberg | year=1967 | title=A Model of Leptons | journal=[[Physical Review Letters]] | volume=19 | pages=1264–1266 | doi=10.1103/PhysRevLett.19.1264 | bibcode=1967PhRvL..19.1264W | issue=21 }}</ref> ja [[Abdus Salam]]<ref>
Usutakse, et Higgsi mehhanism annab massi kõikidele standardmudeli elementaarosakestele. See sisaldab [[W- ja Z-boson]]ite ning [[fermion]]ide (st [[kvark]]ide ja [[lepton]]ite) masse.
96. rida ⟶ 97. rida:
Higgsi bosonil on standardmudelis unikaalne roll, kuna see seletab, miks teistel elementaarosakestel (peale footoni ja gluuoni) on mass. Konkreetselt seletab Higgsi boson, miks footon on massitu, aga W- ja Z-bosonid väga massiivsed. Elementaarosakeste massid ning erinevused nõrga (mida kannavad üle W- ja Z-bosonid) ning elektromagnetilise (mida kannab üle footon) vastasmõju vahel on väga olulised mateeria mikrostruktuuri ja sellest tulenevalt makrostruktuuri uurimisel. Elektronõrga vastasmõju teoorias kirjeldab Higgsi boson leptonite ja kvarkide masse. Kuna Higgsi bosonil endal on mass, siis järelikult peab ta ka iseendaga interakteeruma.
Kuna Higgsi boson on väga massiivne ja laguneb peaaegu kohe pärast tekkimist, siis saab seda vaadelda ainult väga suure energiaga osakeste kiirendis. Eksperimente, mis proovivad Higgsi bosonit vaadelda, tehti kuni 2011. aastani [[Fermilab]]i kiirendis [[Tevatron]] ja [[2010]] algas töö CERN-is kiirendil [[Suur Hadronite Põrguti|LHC]]. Selleks, et standardmudel oleks matemaatiliselt kooskõlaline, on vaja, et iga massi tekitav mehhanism muutuks tuvastatavaks energiatel, mis on suuremad kui {{val|1.4|ul=TeV}}.<ref>{{cite journal |last=Lee |first=Benjamin W. |last2=Quigg |first2=C. |last3=Thacker |first3=H. B. |year=1977 |title=Weak interactions at very high energies: The role of the Higgs-boson mass |journal=[[Physical Review D]] |volume=16 |issue=5 |pages=1519–1531 |doi=10.1103/PhysRevD.16.1519 |bibcode = 1977PhRvD..16.1519L }}</ref>
LHC on ehitatud selleks, et põrgatada kokku prootonite kiiri 7-8 TeV juures ning selle üks eesmärk on just uurida seda, kas Higgsi boson eksisteerib ja missugused on selle omadused.<ref>{{cite news |url=http://www.cnn.com/2009/TECH/11/11/lhc.large.hadron.collider.beam/index.html |work=CNN |title=Huge $10 billion collider resumes hunt for 'God particle' - CNN.com |accessdate=10. oktoober 2012 |date=11. november 2009}}</ref>
103. rida ⟶ 104. rida:
== Viited ==
{{
== Kirjandus ==
| |||