Joseph Haydn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tõlketalgute algus, jätkan varsti
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Haydnportrait.jpg|thumb|Franz Joseph Haydn (maali autor Ludwig Guttenbrunn)]]
'''Franz Joseph Haydn''' ([[31. märts]] [[1732]] [[Rohrau]] – [[31. mai]] [[1809]] [[Viin]]), rohkem tuntud kui '''Joseph Haydn''', oli [[Austria]] helilooja <ref>Webster and Feder, 2001</ref>, üks [[klassitsism (muusika)|klassitsismiajastu]] viljakamaid ja tähtsamaid komponiste, [[Viini klassikaline koolkond|kolmest Viini klassikust]] vanim. Teda nimetatakse tihti [[sümfoonia]] ja [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvarteti]] isaks, sest andis olulise panuse nende žanrite arengusse. Haydn on olulisel kohal ka [[klaveritrio]] ja [[sonaadivorm]]i arengus.<ref>Rosen, lk 43–54</ref><ref>Smallman, lk 16–19</ref>
 
Haydn elas pea kogu elu Austrias ning töötas suurema osa oma karjäärist muusikuna jõukas Esterházy õukonnas. Vürsti suured maavaldused olid eemal muust maailmast, mistõttu oli ka Haydn kuni soliidse eani eraldatud teistest heliloojatest ja nende loomingust. Seetõttu on Haydn ise ühes kirjas öelnud, et ta pidi olema originaalne.<ref>Haydn kirjutas nii oma sõbrale ja biograafile [[Georg August Griesinger]]ile; Griesinger, lk 17</ref> Oma surma hetkel oli ta üks kuulsamaid heliloojaid Euroopas.
14. rida:
Kui Haydni vanemad märkasid, et laps on muusikaliselt andekas, teadsid nad, et Rohrau külas tal tõsisemaid arenemisvõimalusi ei ole. Haydnite sugulane Johann Matthias Frankh, kes oli koorijuht ja koolmeister Hainburgis, oli nõus hakkama Josephit õpetama. Kuueaastaselt läkski Haydn 12 kilomeetrit eemal elava sugulase juurde elama ja õppima. Pärast seda ei elanud Haydn enam kunagi oma vanematega koos.
Elu Frankhi majapidamises ei olnud kerge, enda meenutuste kohaselt oli ta tihti näljas<ref>Griesinger, lk 9</ref> ning tema riided räpased.<ref>Dies, lk 82</ref> Haydn õppis seal nii [[klavessiin]]i kui ka [[viiul]]it ning oli sopran kohalikus kirikukooris. Kooris lauldes pälvis Haydn [[Viin]]i [[Püha Stephani katedraal]]i muusikajuhi [[Georg von Reutter]]i tähelepanu, kui viimane 1739. aastal Hainburgis uusi koorilauljaid otsimas käis.<ref>Finscher, lk 12</ref> Haydn läbis Reutteri juures edukalt katsed ning pärast mitme kuu pikkuseid õpinguid kolis ta 1740. aastal Viini. Haydnist sai järgmiseks üheksaks aastaks laulja Püha Stephani katedraali poistekooris.
Haydn elas koos Reutteri, Reutteri perekonna ja nelja koorilauljaga katedraali kõrval asuvas Kapellimajas. 1745. aastal kolis sinna ka Josephi noorem vend [[Michael Haydn|Michael]].<ref>Jones 2009a, lk 12–13</ref> Koorilauljatele õpetati üldaineid, sealhulgas ladina keelt ning laulmist, viiuli- ja klaverimängu.<ref>Finscher, lk 12</ref> Puudulikuks jäid aga Haydni teadmised [[muusikateooria]]st ja [[Kompositsiooniõpetus|kompositsioonist]], üheksa aasta jooksul sai Haydn nendes ainetes vaid kaks tundi.<ref>Griesinger, lk 10}}</ref> Kuid Püha Stephani katedraal oli üks peamisi muusikalisi keskusi Euroopas ning Haydn õppis väga palju ka lauldes.<ref>Landon, Jones, lk 27</ref>
 
Nagu varem Frankhi juures, ei olnud ka Reutteri juures Haydni kõht alati täis. Haydn ütles hiljem oma biograaf Albert Christoph Diesile, et ta tahtis laulda võimalikult hästi, et saada esinemiskutseid aristokraatlikelt kuulajatelt. Nendel esinemistel said lauljad aga alati korralikult süüa. <ref>Dies, lk 87</ref>
 
[[Pilt:Eduard Gurk Sankt Stephan.jpg|pisi|upright|[[Püha Stephani katedraal]] Viinis]]
 
=== Vabakutselise mured ===
1749. aastal tabas Haydnit häälemurre ning koguni hertsoginna [[Maria Theresia]] pidi kaebama Reutterile, et Haydni hääl meenutab kiremist. Lisaks sellele lõikas Haydn ühel koorilauljal patsi maha.<ref>Dies, lk 89</ref> Selle tulemusel anti Haydnile kõigepealt vitsa ning visati siis kodutuna tänavale.<ref>Geiringer, lk 27</ref> Tänu heale õnnele sai ta mõned kuud elada oma sõbra Johann Michael Spangleri juures ülerahvastatud katusekambris. Haydn hakkas koheselt otsima võimalusi, et töötada vabakutselise muusikuna.
 
Sellel vaevaderohkel ajal töötas Haydn mitmel eri alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja lõpuks 1752. aastal Itaalia helilooja [[Nicola Porpora]] teenrina. Porpora juures töötades õppis ta tundma kompositsiooni põhialuseid.<ref>Larsen, lk 8</ref> Ta oli lühidalt ka krahv Friedrich Wilhelm von Haugwitzi alluvuses organist.<ref>Rita Steblini artikkel "Haydns Orgeldienste in der damaligen Gräfl. Haugwitzischen Kapelle" ajakirjas Wiener Geschichtsblätter 65/2000, lk 124–34.</ref>
 
 
 
 
Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt [[Viin]]i [[Püha Stefani katedraal]]i kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend [[Michael Haydn|Michael]], kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda.
 
==Aastad Esterházy õukonnas==
66. rida ⟶ 78. rida:
==Allikad==
*Dies, Albert Christoph (1963). Biographical Accounts of Joseph Haydn. Milwaukee: University of Wisconsin Press. ISBN 0-299-02791-0
*Griesinger, Georg August (1963). "Biographical Notes Concerning Joseph Haydn" raamatus Haydn: Two Contemporary Portraits (toimetaja ja tõlkija Vernon Gotwals). Milwaukee: University of Wisconsin Press. ISBN 0-299-02791-0
*Jones, David Wyn (2009a) The Life of Haydn. Oxford: Oxford University Press.
*Landon, H. C. Robbins; Jones, David Wyn (1988). Haydn: His Life and Music. Bloomington: Indiana University Press. ISBN 978-0-253-37265-9.
*Larsen, Jens Peter (1980). "Joseph Haydn", artikkel raamatus New Grove Dictionary of Music and Musicians. Välja antud ka eraldi raamatuna nime all The New Grove: Haydn. New York: Norton 1982. ISBN 0-393-01681-1
*Rosen, Charles (1997). The classical style: Haydn, Mozart, Beethoven (2. trükk). New York: Norton. ISBN 0-393-31712-9
*Smallman, Basil (1992) The Piano Trio: Its History, Technique, and Repertoire. Oxford: Oxford University Press. ISBN=0-19-318307-2