Redaktsioon: 1. märts 2013, kell 14:27 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 057 muudatust typo ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. veebruar 2014, kell 11:35 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: II kongressil, [[1921]]. aasta sügisel, tehti komisjonile, kuhu kuulusid Aren, Jansen, Espenberg, [[Johannes Greenberg]] ja [[Rudolf Sepp]] ülesandeks töötada välja kunstnike ühingu põhikiri. Valminud põhikirja raskuspunktiks oli kunstnike kutsehuvide kaitsmine ja kunstikultuuri levitamine. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu põhikiri registreeriti [[Tallinn-Haapsalu rahukogu]]s [[14. märts]]il [[1922]]. Ühingu esimene koosolek peeti 28. märtsil 1922. Koos olid Aren, Greenberg, Jansen, Espenberg ja Sepp. Valiti ajutine juhatus (kuhu kuulusid eelmainitud), mis kutsus kokku asutava koosoleku, mis toimus aprillis. Ühingu liikmeks astus üle 30 eesti tuntuima kunstniku. Peeti esimene ühingu peakoosolek, kus valitakse EKKKÜ juhatus, hindamiskomisjon ja revisjonikomisjon. Peakoosolek ~~otsutas~~otsustas korraldada sügisel Tallinnas kunstinäitus. Esimene kunstinäitus Tallinnas 1922. aasta sügisel oli üliedukas. Töid müüdi umbes 300 000 marga eest. Tulude jagamine ja ka muud põhjused tekitasid konflikti, mille tulemusena astus senine juhatus tagasi. Uude juhatusse kuulusid Jansen, [[Arnold Kalmus]], [[Märt Laarman]], [[August Kilgas]] ja [[Jaan Koort]]. Samal koosolekul ~~otsustatakse~~otsustati asutada EKKKÜ Tartu osakond. EKKKÜ jätkas regulaarselt edukate näituste korraldamist, asutas oma kunstistuudio ning üüris ruumid Mere puiesteel. Oli abiks Haridusministeeriumi kunstiosakonnale kunstipoliitiliste otsuste tegemisel. Probleemid tekkisid, kui EKKKÜ-st lahkunud Rudolf Sepp ja veel mõned kunstnikud asutasid [[Eesti Kunstnikkude Liit\|Eesti Kunstnikkude Liidu]], mis konkureeris EKKKÜga. Eriarvamuste lahendamiseks ~~kutsutakse~~kutsuti 1923. aasta kevadel kokku III kunstnike kongress. Kongressist võtsid osa pea kõik tuntumad kunstnikud ja EKKKÜ tunnustati kunstnike ülemaaliseks kutseühinguks. Kui ~~asutatakse~~asutati [[Kujutava Kunsti Sihtkapital]], ~~kuulub~~kuulus selle nõukogusse kaks EKKKÜ esindajat. EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon.<ref name="EKL" /> [[1940]]. aastal korraldas EKKKÜ [[Kr. Raua nimeline kunstiaasta\|Kr. Raua nimelise kunstiaasta]].<ref name="EKL" /> 28. rida: ==Allikad== * August Jansen, EKKKY synnist * E. Ratnik, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing ja Tartu Kunstnikud, TKM kogude teatmik, Tartu, 1988, lk 43-72 [[Kategooria:Kunstirühmitused]]

Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing: erinevus redaktsioonide vahel