Johan III: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
Johan oli enne kuningaks saamist [[1556]]–[[1563]] [[Soome hertsog]]. [[1581]] võttis ta endale [[Soome suurvürst]]i tiitli.
Erinevalt oma vennast [[Erik XIV]]-st, kes ei sallinud poolakaid ja kaalus isegi sõda nende vastu, oli Johan poolakatega heades suhetes ja kosis [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]], kellele ta vend [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] andis kaasavaraks 1558. aastal Liivimaa ordu poolt [[pant|panditud]] linnused Liivimaal [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]]. Erikule Johan III iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan keeldus, mispeale Erik XIV vägi vallutas [[1563]] pärast piiramist [[Turu]] ja Johan III vangistati koos oma naisega, [[Turu kindlus]]esse [[Soome]]s.
[[1567]]. aasta juunis kukutas [[Rootsi parlament]] Eriku, kuna temas hakkasid süvenema [[hullumeelsus]]e märgid: ta hakkas käskima hukata inimesi, kes talle [[reetur]]itena tundusid, isegi kui nad päriselt reeturid ei olnud, ja pussitas oma käega surnuks [[Lotring]]ist saabunud Rootsi saadiku [[Nils Sture]]. Rootsi parlament määras riigile [[regent|regendid]] ja vabastas Johani vanglast. Varsti Erik paranes ning sai trooni tagasi, kuid ei käskinud Johanit uuesti vangistada ja too hakkas kohe plaanima ülestõusu Eriku vastu, tuues ettekäändeks, et too olevat abiellunud lihtrahva hulka kuuluva [[Karin Månsdotter]]iga.
| |||