Kitarr: erinevus redaktsioonide vahel

Vaikimisi mängivad vasakukäelised kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et bassikeel asuks ülalpool; mõned vasakukäelised kitarristid mängivad ka ümberasetamata keeltegakeelttega.

Kitarrisarnased pillid on olnud populaarsed juba vähemalt 5000 aastat. Varaseim kitarri eellane arvatakse olevat Kesk-Aasiast pärit [[kitara]]. Tänapäeva [[Iraan]]i aladelt [[Susa]]st leitud nikerdustes ja kujukestes (pärit ajast 2000 kuni 1500 e.m.a.) võibvõip ära tunda kitarrile sarnanevaid instrumente.

[[Kaekaeg|Keskajal]] olid kasutusel kolme, nelja ja viie keelega kitarrid. Ühel varase kitarri variandil (''Guitarra Morisca''), mille tõid Hispaaniasse [[maurid]], oli ovaalne kõlakast koos paljude kõlaavadega. [[15. sajand]]il tulid moodi nelja topeltkeelega kitarrid, mis sarnanesid [[lauto]]le. [[16. sajand]]il lisati viies topeltkeel. Selle aja heliloojad kirjutasid muusikat üles peamiselt [[tablatuur]]i vormis. [[17. sajand]]i jooksul oli kitarrimaailma keskus [[Itaalia]], [[Hispaania]] kitarrimeistrite koolkond puhkes õitsele [[18. sajand]]i lõpus, pärast kuuenda keele lisandumist. [[19. sajand]]il tekkisid muusikutel tänu kommunikatsiooni ja transpordi arengule võimalused kaugemale reisida ja seetõttu sai kitarr laialt tuntud pilliks. Kitarrimuusika sai eriti populaarseks Hispaanias. [[Antonio de Torres]] arendas välja hispaania kitarri selle tänapäevasel kujul, mida iseloomustavadiseloomustavat avaram kere, keskosa sügavam sissesopistumine, ühekordsed keeled topeltkeelte asemel ja häälestusmehhanism pilli peas asendamas puust häälestuspulki.