Eesti Punane Rist: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
==Ajalugu==
[[Rahvusvaheline Punane Rist]] asutati [[1863]]. aastal [[Genf|Genfis]] 14 riigi konverentsil. [[1867]] loodi [[Peterburi|Peterburis]] Haavatud ja Haigete Sõjaväelaste Hooldamise Ühing, mis [[1879]] nimetati ümber Venemaa Punase Risti Seltsiks. Eestis asutati esimene Punase Risti organisatsioon [[1872]] Tallinnas Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjaväelaste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamidekomitee nime all. Komitee põhiülesandeks oli halastajaõdede väljaõpetamine. 1876 asutati Tallinnas Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjaväelaste Hooldamise Ühingu Eestimaa Kohalik Valitsus. Kohaliku valitsuse võis moodustada 10 liikme olemasolu korral. Maakondade komiteed allusid Punase Risti Eesti- ja Liivimaa kohalikele valitsustele, viimased allusid Venemaa Punase Risti Seltsile, mis omakorda allus Venemaa Punase Risti Peavalitsusele<ref name=":0">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=246&lid=657 Punase
Punase Risti organisatsioonide ülesandeks oli: haavatud ja haigete sõjaväelaste ning sõjategevuse, loodusõnnetuste, epideemiate jmt tõttu kannatanud tsiviilelanike abistamine; sõjaolukorras tervishoiuasutuste varustamine personali, instrumentide, ravimite ja riietega; välihaiglate asutamine; haavatute ja haigete paigutamine ja evakueerimine; vigaste sõjaväelaste hoolekande korraldamine; sõjaolukorraks valmistumine. Rahalisi vahendeid saadi liikmemaksudest, annetustest ja korjandustest. Abivajajatele vahendati ka toitu ja riideid. Lõpetasid tegevuse 1917–1918<ref name=":0" />.
| |||