Redaktsioon: 24. veebruar 2014, kell 10:39 redigeeri 89.235.225.12 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. veebruar 2014, kell 10:41 redigeeri eemalda 89.235.225.12 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Aavere mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond\|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l nüüdisajal asub mõis [[Lääne-Viru maakond\|Lääne-Viru maakonna]] [[Väike-Maarja vald\|Väike-Maarja valla]] territooriumil. ==Kujunemine== Aavere mõis ([[saksa keel\|saksa]] ''Afer'') rajati 1765 aastal [[Kiltsi mõis]]a ~~karjamõisana~~[[karjamõis]]ana. 1775. aastal eraldus ta tänapäeval [[Lääne-Viru maakond\|Lääne-Viru maakonnas]] paiknevast [[Kiltsi mõis]]ast.<ref>[Vajangu Põhikooli looduse õpperada, Aavere küla http://www.okokratt.ee/vajangu/index.php/component/content/category/79-asulad]</ref> ~~Algul kuulus mõis [[Tiesenhausen]]itele, alates 1830. aastast aga [[Harpe]]dele. Alates 1902. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli ta omanikuks [[August Berendts]].~~ ==Omanikud== Algul kuulus mõis [[Tiesenhausen]]itele, alates 1830. aastast aga [[Harpe]]dele. Alates 1902. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli ta omanikuks [[August Berendts]]. 1877-1881, [[Rudolf von Harpe]] ajal, ehitati [[Aavere]]le Eesti üks kaunimaid [[neogooti stiil]]is mõisahooneid. Hoone oli keskosas ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline kiviehitis. Peahoone otsad olid kaetud hoonega risti olevate [[viilkatus]]tega, mida iseloomustasid keeruka kujuga astmikviilud. Viiludes paiknesid erineva kujuga neogooti [[petiknišš]]id ja orvad. Kahe suure viilu vahel fassaadi keskosal asus lisaks veel väike [[astmikviil]]. Võõrandamisjärgselt oli hoones pikki aastakümneid [[hooldekodu]]. 1960ndatel aastatel ehitati hoone täiskahekorruseliseks. 1996. aasta laastav [[tulekahju]] jättis hoone varemeisse; sellest on säilinud praktiliselt ainult müürid. ==Vaata ka==

Aavere mõis: erinevus redaktsioonide vahel