Aavere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
täpsustus
3. rida:
'''Aavere mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l nüüdisajal asub mõis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] territooriumil.
 
Aavere mõis ([[saksa keel|saksa]] ''Afer'') rajati 17701765 aastal [[Kiltsi mõis]]a karjamõisana. aasta1775. paiku,aastal eraldadeseraldus ta Virumaaltänapäeval asuvast[[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] paiknevast[[Kiltsi mõis]]ast.<ref>[Vajangu Põhikooli looduse õpperada, Aavere küla http://www.okokratt.ee/vajangu/index.php/component/content/category/79-asulad]</ref> Algul kuulus mõis [[Tiesenhausen]]itele, alates 1830. aastast aga [[Harpe]]dele. Alates 1902. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli ta omanikuks [[August Berendts]].
 
1877-1881, [[Rudolf von Harpe]] ajal, ehitati [[Aavere]]le Eesti üks kaunimaid [[neogooti stiil]]is mõisahooneid. Hoone oli keskosas ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline kiviehitis. Peahoone otsad olid kaetud hoonega risti olevate [[viilkatus]]tega, mida iseloomustasid keeruka kujuga astmikviilud. Viiludes paiknesid erineva kujuga neogooti [[petiknišš]]id ja orvad. Kahe suure viilu vahel fassaadi keskosal asus lisaks veel väike [[astmikviil]].