Nestor Mahno: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
1919. aasta veebruaris liitus Mahno oma väeosaga [[Punaarmee]]ga võitluses [[Ukraina Keskraada]] ja [[Petljura]] vägede vastu ning hiljem [[Anton Denikin]] vägede vastu. [[Nõukogude-Ukraina sõda (1919–1921)|Sõjategevuse]] ajal liitus ta kolm korda Ukrainasse tunginud [[Punaarmee]]ga ning kolm korda lõi neist lahku poliitilistel põhjustel. Mahno oli nn [[rohelised (Vene kodusõda)|roheliste]] esindaja [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ja sellele järgenenud sõjategevuse ajal endise Venemaa keisririigi aladel.
[[28. august]]il [[1921]] ületas Nestor Mahno koos 78 kaaslasega [[Dnestr]]i jõel [[Rumeenia]] piiri ja andis ennast Rumeenia võimude kätte.<ref>[[Tõnu Trubetsky]]. Anarhistid : anarhia agendid. Maailmarevolutsiooni prelüüd : anarhistliku liikumise ajalugu. Tallinn, 2003, lk. 302</ref>
Emigratsioonis elas Nestor Mahno [[Rumeenia]]s, [[Poola]]s, [[Saksamaa]]l ja alates 1925. aastast [[Prantsusmaa]]l, kus ta ka suri ning maeti [[Père-Lachaise'i kalmistu]]le [[Pariis]]is.
| |||