Poola aeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
43. rida:
[[Pilt:Campaigns of Stefan Batory.svg|thumb|333px|[[Stefan Bátory]] sõjaretked]]
[[1577]]. aastal toimus suur Moskva tsaaririigi ja [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[Magnus]]e vägede poolt [[Tallinna piiramine (1577)|Tallinna piiramine]] ja samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda [[Kuramaa piiskopkond]]a.
[[File:ParnawskieIRP.png|pisi|[[Pärnu vojevoodkond]]]]
 
[[Pilt:DorpackieIRP.png|pisi|[[Tartu vojevoodkond]]]]
[[File:WendeńskieIRP.png|pisi|[[Võnnu vojevoodkond]]]]
Rzeczpospolita ja Rootsi jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] lähedal. Samal aastal vallutasid Rzeczpospolita väed [[Pihkva]] ning rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]].
 
55. rida ⟶ 57. rida:
 
==Valitsemine==
Liivimaa aadelkond ja Riia linn alistus 28. novembril 1561. aastal sõlmitud leppe kohaselt Poola ja Leedu kuningale [[Zygmunt II August]]ile tingimusel, et neil lubatakse järgida [[luteri usk]]u vastavalt [[Augsburgi usutunnistus]]ele (''Privilegium Sigismundi Augusti''). Liivimaa koos Riia, Tartu ja Pärnuga sai [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] osaks, kuigi säilitas mõningase autonoomia ja luterliku usutunnistuse. Liivimaa kuberneriks nimetati Sigismund Augusti [[kalvinism|kalvinistist]] naisevend, hertsog [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a (1512–1584 ([[:pl:Mikołaj Radziwiłł Czarny|Mikołaj Radziwiłł Czarny]]).
 
Kuningas [[Stefan Batory]] ajal aga 1598 [[1582]]. aastal väljaPoola-Leedu antudparlamendi poolt Varssavis 3.–[[4. detsember|4. detsembril]] vastu võetud [[Liivimaa konstitutsioonid|Liivimaa]] [[Põhiseadus|konstitutsiooniga]] (''Constitutiones Livoniae''), mis tunnustas Liivimaad vallutatud alana ega tunnustanud Zygmunt II Augusti poolt välja antud Sigismund Augusti privileege, reorganiseeriti ka Liivimaa valitsemispõhimõtted. Liivimaa valitsuskorralduse eesmärkideks olid Poola riigi idapiiri kindlustamine, Liivimaa poolastamine ning rekatoliseerimine. Sel eesmärgil nimetatigi [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberneradministraator]]iks [[1583]]. aastal (resideerisultrakatoliiklik Riias)[[Vilniuse piiskop]] ultrakatoliiklik [[Georg Radziwill]] (1556–1600; [[:pl:Jerzy Radziwiłł (biskup)|plJerzy Radziwiłł]]), kes resideeris [[Riia]]s.
 
Liivimaa lõimiseks oma Poola-Leedu kuningriigiga jagati Liivimaa võimu, et see oleks paremini kontrollitav ning 1598. aastal jagati Liivimaa Cēsise, Tartu ja Pärnu vojevoodkonnaks.
Kuningas [[Stefan Batory]] ajal aga 1598. aastal välja antud Liivimaa [[Põhiseadus|konstitutsiooniga]] (''Constitutiones Livoniae''), mis tunnustas Liivimaad vallutatud alana ega tunnustanud Zygmunt II Augusti poolt välja antud Sigismund Augusti privileege, reorganiseeriti Liivimaa valitsemispõhimõtted. Liivimaa valitsuskorralduse eesmärkideks olid Poola riigi idapiiri kindlustamine, Liivimaa poolastamine ning rekatoliseerimine. Sel eesmärgil nimetatigi [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberner]]iks [[1583]]. aastal (resideeris Riias) ultrakatoliiklik [[Georg Radziwill]] (1556–1600; [[:pl:Jerzy Radziwiłł (biskup)|pl]]).
{{Vaata|Liivimaa hertsogkond}}
 
==Haridus ja kultuur Poola võimu aladel==
[[Zygmunt II August]]i aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, [[16. sajand]]i teisel poolel teravnesid [[konfessioon]]ide vahelised pinged ühes [[vastureformatsioon]]i hoogustumisega kogu Euroopas. Alles 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate [[Stefan Bathory]] ja [[Zygmunt III Waza]] valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, [[jesuiitide ordu]]. [[17. sajand]]il oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras [[Rooma-KatolikuRoomakatoliku Kirikkirik]] üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel.
 
LiivimaalLiivimaa taastatikonstitutsioonidega ka1582. Katolikuaastast kirikusai organisatsioon:Liivimaast taaslooditaas katolikukatoliiklik piiskopkond piiskopi asukohaga Cēsises (Wenden, e. k Võnnu). Esimeseks piiskopiks sai [[piiskopkondAleksander Mieliński]], kellele järgnes teoloog ja kuninganna Anna kantsler [[Andres Patritius Nidecki]] (Andrzej Patrycy Nidecki) Krakovist. Samal ajal saadeti Liivimaale 12 jesuiiti ja Riias algas [[vastureformatsioon]], vahepeal [[Reformatsioon Liivimaal|Liivimaal reformatsiooni]] käigus [[luterlus|luterlaste]] poolt üle võetud kirikuid anti tagasi katoliiklastele. Rooma-KatolikuRoomakatoliku kiriku tollane paavst [[Gregorius XIII]] (ametis 1572–1585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus [[Põhja-Euroopa]]s ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana [[protestantism|protestantliku]] [[Skandinaavia]] ja „skismaatilise” (s.t [[kreeka õigeus]]kliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Liivimaa rekatoliseerimist juhtis isiklikult paavsti legaat, rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane [[Antonio Possevino]], kes kuni [[1578]]. aastani oli jesuiitide peasekretär.
 
[[Liivi sõda|Liivi sõjast]] purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada [[kirik]]uelu; seda ei saa lihtsustavalt [[vastureformatsioon]]iks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. [[Jesuiidid|Jesuiitide]] [[Collegium Derpatense]] ([[1583]]–[[1625]]) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis [[1585]] [[maakeel]]se [[katekismus]]-lauluraamatu ning andis [[maarahvas|maarahvale]] mitu omamaalasest [[preester|preestrit]] (5 on nimepidi teada).