Territoriaalkirik: erinevus redaktsioonide vahel

{{keeletoimeta}}{{vikinda}}{{allikad}}

'''Territoriaalkirik''' (saksa keel ''Landeskirche'') oli [[16. sajand]]il pärast [[reformatsioon]]i [[Rooma-katoliku kirik]]u usutunnistusest eraldunud kindlal territoriumil (maaalalmaa-alal või [[vabalinn]]as) tegutsenud [[partikulaarkirik]]u liik.

EnneReformatsioonieelset reformatsiooni oli keskaegsekeskaegset rooma-katolikkatoliku kirikut omaon selle üle-euroopalise ühtsuse ja ühetaolisuse tõttu on seda nimetatud [[universaalkirik]]uks (ladina ''ecclesia universalis'', saksa ''Universalkirche''). Reformatsiooni tulemusena kaotas rooma-katoliku kirik oma usutunnistuslikult ja kirikukorralduslikult universaalse positsiooni ühiskonnas ja erinevad usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: [[rooma-katoliku kirik|rooma-katoliiklikuks]], [[luterlus|luterlikuks]], [[kalvinism|kalvinistlikuks]] ja [[anglikaani kirik]]uruumiks. Nende usutunnistusruumide piirid aja jooksul muutusid, kohati olid piirid ebaselged eelkõige usukonfliktidest ja ususõdadest tulenenud muutuste tõttu.

Kogu [[kristlik]]u maailma kontekstis oli aga ka [[rooma-katoliku kirik]] eraldunud vooluna (vrdl [[Kreeka-katoliku kirik]]) partikulaarkirik juba enne reformatsiooni.

Inglismaal kuningas [[Henry VIII]] poolt loodud [[Anglikaani kirik]] oli õiguslikult ja organisatsiooniliselt ühtne ja terviklik institutsioon, kuna oli Ingliseinglise [[riigikirik]] ja valitseva [[konfessioon]]ina riiklikult kuninga poolt tunnustatud ja kontrollitud.

Luterlikel partikulaarkirikutel oli põhitunnuseks kirikuvalitsemise sõltuvus territoriaalülematest ning vormiliseks põhitunnuseks oli poliitilistest valitsuspiiridest ümbritsetud territoorium. Luterlik partikulaarkirik kattus territoriaalselt territoriaalriigiriigi või vabalinnaga ja kirikuvalitsemine muutus üheks osaks [[ilmalik]]ust riigivalitsemisest. Luterlikud partikulaarkirikpartikulaarkirikud tekkistekkisid igas territoriaalriigisriigis ja vabalinnas, mille territoriaalülemadvalitsejad tunnustasid luterlust valitseva [[usutunnistus]]ena.

Saksamaa vürstiriikide ja vabalinnade* konsistoriaalseKonsistoriaalse territoriaalkiriku tüüpi iseloomustab esiteks vaimulikkonna ja juhtivvaimuliku – [[superintendend]]i – sõltuvus territoriaalülematest, teiseks kirikuvalitsemine nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest koosneva [[konsistoorium]]i kaudu. Esines [[Saksamaa]] vürstiriikides ja vabalinnades.

Rootsis* eksisteerinud episkopaalseEpiskopaalse territoriaalkiriku iseärasuseks oli katolikuaegse episkopaalse kirikukorralduse säilimine ja riigivõimu tagasihoidlik kontroll nii piiskoppide üle kui vaimuliku seisuse üle tervikuna. Esines [[Rootsi|Rootsis]].