Jaak Olep: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
Lõpetas 1964 [[Tallinna 22. Keskkool]]i, 1971 [[Tartu Ülikool]]i. Oli 1971–80 ajalehe [[Sirp ja Vasar|Sirp ja Vasar]] korrespondent ja kunstiosakonna juhataja, seejärel [[Tolliamet]]i kunstiteadlane-kontrolör, 1982–85 ajakirja [[Kunst ja Kodu]] koostaja. 1989–91 töötas ajakirja [[Poliitika (ajakiri)|Poliitika]], hiljem Tallinna ajalehtede juures.<ref name="ETBL" />
Võeti sügisel 1964 Nõukogude Armeesse, kus teenis strateegilises lennuväes. Tuli Tartu
Ülikooli ajal osales Jaak Olep
Pärast akadeemilise stuudiumi lõpetamist 1971 a. oli J. Olep seotud kunstiga nii kriitiku, kunstilise juhi kui kunstnikuna. Töötas 1971-1977a. ajalehe “Sirp ja Vasar” korrespondendina ning aastani 1980 selle kunsti ja arhitektuuri lehekülgede toimetajana., seejärel 1980-1983 Tallinna sadama tollis kunsti ja väärismetallide eksperdina, kus aitas kaasa sel ajal ebasoosingus olnud Eesti edumeelsete kunstnike tööde ja näituste viimisele välismaale. Töötas 1983-1987 kombinaadis “ARS” monumentaalkunsti ateljee kunstilise juhina. Näiteks 1987 a. valmis koostöös abikaasaga tehtud projekti alusel kindral Lembit Pärna büsti alus Gonsiori tänaval. Ajavahemikul 1981-1985 oli ta ajakirja
Kunstis on teda kui kriitikut huvitanud valdavalt ruumilised kunstid (skulptuur, arhitektuur) ja teoreetilised probleemid. Ruumiliste kunstide juurde viisid teda isiklik sõprus eesti juhtivate skulptorite ([[Jaak Soans]], [[Ülo Õun]], [[Mare Mikof]]) ja arhitektidega (
Jaak Olep oli alates aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu liige.
|