Kalligraafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Artikli põhipeatükk on täiendatud venekeelse artikli põhjal |
Uus peatükk sama artiklile - venekeelsest Vikipeedia versioonist |
||
6. rida:
Kaasaegne kalligraafia on üsna mitmekülgne - olmelistest käsikirjalistest pealiskirjadest postkaartidel kuni kõrge kunstini, milles käega pandud märgi ekspressioon mitte alati ei loo selgeid tähevorme. Klassikaline kalligraafia olulisel määral erineb kiritöödest (šriftitöödest) ning mittestandardsetest käekirjavormidest, kuigi [[kalligraaf]] peab oskama teha nii seda kui teist; [[tähed]] on sellisteks kujunenud ajalooliselt, kuid samas nad on voolavad ja spontaansed ning alati sünnivad kirjutamise hetkel.
Tänapäeval kalligraafia eksisteerib peamiselt kutsepostkaartide ning pulmaõnnitluste vormis, aga ka [[grafitis]], šriftides, ning käsikirjalistes logotiipides, usukunstides, graafilises disainis, kividesse raiutud pealiskirjades ning ajaloolistes dokumentides. Samuti kalligraafiat kasutatakse televisioonis kujundusena, erinevates iseloomustustes, sünnitunnistustes ning teistes dokumentides, kus eeldatakse käsitsi kirjutamist.
==Lääne-Euroopa kalligraafia==
Euroopa kalligraafia arenes kreeka-rooma kirja (vähemal määral kirillitsa) suunas, mille klassikalised proovid (mida kasutatakse siiani) olid töötatud läbi veel antiikajal. Varased tähestikud ilmusid 3. aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ladina tähestiku vahetu eelkäija oli etruski tähestik. Esialgu kirjas olid kasutusel ainult suurtähed, aga hiljem, Karolingide aegadel, ilmusid ka väiketähed.
Kristluse levimine andis tõuget kalligraafia kunstile Läänemaal, arvestades, et oli vaja kopeerida suurtes kogustes Piiblit ning muid usulisi tekste. Kalligraafia kunsti suurim õitseng oli VII - IX sajanditel Iirimaal ning Šotimaal, kus mungad lõid illumineeritud Evangeeliume - keskaja kunsti tippteoseid. Oli olemas ka gooti kiri, mis iseenesest kujutas kalligraafiat. Tema alusel oli loodud pseudogooti šrift. Omapärast kalligraafiat kutujab endast ka kirillitsa, mille alusel õli loodud pseudoslaavi šrift.
==Viited==
| |||