Erinevus lehekülje "Vene-Liivi sõda" redaktsioonide vahel

Sellele järgnes tsaari poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. [[Liivimaa ordumeister]] ja [[Tartu piiskop]] koondasid 1558. aasta maikuus [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]]le, ajaloolise Tartu–Pihkva kauba– ja sõjatee äärde, kus viimane ületas [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kui olulisima loodusliku veetõkke.
 
Vene väed aga tungisid Liivimaale kahes osas, üks osa Narva ja teine osa PinhkvaPihkva suunalt, [[11. mai]]l [[Narva piiramine (1558)|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]], [[Pihkva]] suunast Liivimaale tunginud väed [[Pihkva vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel tungisid Tartu piiskopkonda ning [[Vastseliina piiramine (1558)|venelaste kätte langes]] [[1. Seejäreljuuli]]l [[Vastseliina piiskopilinnus]], mille järel ordu ja piiskopiväed taganesid Kirumpäält Tartusse. Esilagsete kergete sõjaliste võitude järel polnud [[Moskva tsaar]] enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi ning [[Moskva]]s asunud saatkond[[saadik]]ud, kogutud summaga 60 000 [[taaler|taalrit]], saadeti tagasi Liivimaale.
 
1558.Vene aastaväed suvelaga järgnesjätkasid maapealetungi sihipäranening vallutamine, milvallutasid [[PihkvaKirumpää piiskopilinnus]]e, suunastmille tungisidjärel Vene väedorduväed [[PihkvaWilhelm vojevoodFürstenberg]]iiga taganesid [[Pjotr ŠuiskiValga]] juhtimiselpiirkonda ja lahkusid Tartu piiskopkondaalt, jajättes venelasteTartu kättekaitsele [[Vastseliinaainult piiramineTartu (1558)|langeslinna niikaitsjad. Vene väed jätkasid [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel [[VastseliinaTartu piiskopilinnuspiiskopkond|Tartu piiskopkonna]] javallutamist ning pärast [[Tartu piiramine (1558)|Tartu piiramist]]. Pjotrja Šuiski oli pealealistumist [[Tartu18. piiskopkond|Tartu piiskopkonnajuuli]]l vallutamist<ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469–477]</ref>, kaoli Šuiski Moskva tsaari võimu alla läinud sealnealade asevalitseja (namestnik).<ref>''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk.483]</ref>.
 
1558. aasta augustikuuks olid vene vägede poolt vallutatud ka [[Kirde-Eesti|kirde-]] ja [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategvuse ajaks. Liivimaalaste vastupanu nõrgendamist soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks).
*[[7. juuli]] – [[Gotthard Kettler]] sai ordumeistri [[koadjuutor]]iks ning orduvägede tegelikuks juhiks
*[[18. juuli]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]
*suvi – Moskva tsaaririigi vägede kätte langesid ka [[Toolse linnus]] ja mitmed teised kindlused, samuti kogu [[Tartu piiskopkond]], ainsana ebaõnnestub [[Paide]] piiramine (1558)|vallutamine]].
*august – Rakveret kaitsnud saksa garnison jättis [[Rakvere linnus]]se maha ja see võeti üle vene väesalga poolt Boris Kolõtševi juhtimisel
*[[oktoober]]–[[november]] – ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutati [[Rõngu linnus]].
Anonüümne kasutaja