Statsionaarne olek (keemia): erinevus redaktsioonide vahel

P
parandasin skripti abil kriipsud
P (Robot: muudetud 8 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P (parandasin skripti abil kriipsud)
 
'''Statsionaarne olek''' ehk '''püsiolek''' keemilise süsteemi selline olek, kui süsteemi karakteristikud on ajas muutumatud, ehkki protsess ajas jätkub. Statsionaarne olek on võimalik, kui toimub ainete püsiv läbivool süsteemist (näiteks läbivoolu [[Reaktor (keemia)|reaktor]]).
 
Statsionaarne olek erineb [[keemiline tasakaal|keemilisest tasakaalust]] sellepoolest, et [[tasakaaluolek]]us produktide moodustumise ja vastupidise pöördreaktsiooni kiirused on võrdsed.
 
==Statsionaarne olek astmelistes reaktsioonides==
[[keemiline kineetika|Keemilises kineetikas]] osutub teatud juhtudel otstarbekaks kasutada ''statsionaarse oleku lähendust''. Näiteks [[astmeline reaktsioon|astmelised reaktsioonid]], milles osalevad aktiivsed [[intermediaat|intermediaadid]] (tihti [[karbokatioonid]], [[karbanioonid]], [[vabad radikaalid]] jmt), mille tekke kiirus on väike, kuid suure [[reaktsioonivõime]] tõttu reageerivad kiiresti edasi andes produkti. Seetõttu püsib protsessi jooksul intermediaadi väga madal praktiliselt muutumatu [[kontsentratsioon]].
 
See on olukord, kus suletud süsteemis toimub rida [[keemiline reaktsioon|keemilisi reaktsioone]], kuid intermediaadi sisaldus süsteemis saavutab väga lühikese algperioodi jooksul mingi püsivalt madala kontsentratsiooni, mida saab vaadelda lähedasena statsionaarsele olekule. Seejuures teised süsteemi karakteristikud ajas muutuvad. Taoline olukord lihtsustab kineetiliste võrrandite lahendamist.
Vastavad [[reaktsiooni kineetika|kineetilised võrrandid]] saame:
:d[A]/dt = -k<sub>1</sub>[A]
:d[B]/dt = k<sub>1</sub>[A] - k<sub>2</sub>[B]
:d[C]/dt = k<sub>2</sub>[B]
:algmomendil (t=0) on lähtekontsentratsioonid [B]<sub>0</sub> = [C]<sub>0</sub> = 0
Postuleerides, et statsionaarses olekus (k<sub>1</sub> << k<sub>2</sub>) intermediaadi B kontsentratsioon praktiliselt ei muutu, seega
: d[B]/dt = 0, siis edasi
: k<sub>1</sub>[A] - k<sub>2</sub>[B] = 0 ja siit [B] = k<sub>1</sub>/k<sub>2</sub>[A] ja edasi d[C]/dt = k<sub>1</sub>[A] ning [[integreerimine|integreerimisel]] saame
 
:<math>[C]=[A]_0 \left (1- e^{-k_1 t} \right )</math>
16 933

muudatust