Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
hooned
Resümee puudub
1. rida:
'''Raadio-Elektroonika Tehas''' (lühend: '''RET''') oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud [[raadio |raadio]][[tehas]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
 
Ettevõte, OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal, tegevusaladena raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine ning ettevõtte tootmishoone asus [[1938]]. aastast kolmekordses kivimajas [[Villem Reimani tänav]] 9, [[Tallinna kesklinn]]as. Ettevõtte direktor oli [[Hans Võrk]], juhatusse kuulusid Hans Võrk, [[Friedrich Olbrei]], [[Julius Anton]], [[Karl Reinmann]] ja [[Reinhold Saving]].
Ettevõte asutati 1935. aastal. Aastal 1940 nimetati tehas ümber "'''Punaseks Retiks'''"<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
 
Ettevõte valmistas [[mähis]]ed, [[Induktiivpool]]e, [[transformaator]]eid, [[valjuhääldi|valjuhääldeid]], l[[ambipesa]]si jm [[raadio]]- ja elektritarvete osasi. Eritellimisel ehitas RET [[kappraadio]]id, [[võimendaja]]id, kooliraadiote seadmeid, [[raadiojaam]]ade [[saatejaam]]u (sõjaväele, laevadele jne), [[heliülekanne|heliülekande]] seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja [[paispool]]e (peamiselt [[Riigi Ringhääling]]ule), [[vibraator-anood]]e patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja [[statsionaarne|statsionaarseid]] [[telegraaf]]i- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat.
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] toodeti tehases sõjatoodangu kõrval ka kõrgema klassi [[stereoradioola]]sid "Estonia"<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
 
Aastal 1940, tehas [[natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]], 1940. aasta novembris liideti RET-iga [[Tartu Telefonivabrik]]u raadioosakond, järgmise aasta jaanuaris [[elektrotehnika]] tehas Are. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega [[3. märts]]ist [[1941]]. aastal nimetati tehas „vastu tulles käitise töötajate üksmeelsele soovile“ ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai Raadiotehas Raadio-Pioneer ja hiljem nimetati ümber "'''Punaseks Retiks'''"<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
[[Pilt:Sampo Panga peakontor Tallinnas, Narva maantee 11, 13. august 2011.jpg|pisi|Danske Banka Eesti filiaali peakontor, Narva maantee 11]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas firma Saksa [[Telefunken]] kasutusse, nimeks anti ''Funktechnische Fabrik Reval''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste nõudmiste tarbeks. Pärast sõda, toodeti tehases sõjatoodangu kõrval ka kõrgema klassi [[stereoradioola]]sid "Estonia"<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Tehase suur uus tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal.
Aastal 1992 korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts|riiklikus aktsiaseltsiks]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Aastal 1993 lõpetas ettevõte tegevuse<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
 
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu tehase kvartal [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 11 avati ning selles renoveeritud hoonetesse kolisid [[Eesti Ekspress]] ja [[Eesti Maapank]], hiljem oli selles hoones [[Hüvitusfond]]. Tehase peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal [[Forex Pank]], seejärel [[Optiva Pank]], siis [[Sampo Pank]], kuni selle ostis [[Danske Bank]].
 
== Viited ==