Redaktsioon: 17. november 2011, kell 19:48 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust P Tühistati kasutaja 81.25.250.62 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. veebruar 2014, kell 20:44 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Kunstlik vall kaitse eesmärgil rajati [[kindlus]]te, [[loss]]ide [[kaitsemüür]]ide ette. Liiva- või muldvall palkseintega või ilma ja vallikraav on olnud ajaloos üks olulisi kaitserajatisi sõjaajal vaenlaste rünnakute eest või rüüstajate eest rahuajal. Rajati ka kivivalle mis olid vastupidavamad. Vanimad sidumata [[paas\|pae]]plaatidest kaitsevallid rajati eestis [[10. sajand eKr\|10.]]-–[[5. sajandil eKr]] Selliseis kaitsevalle leidus [[Asva (asula)\| Asva]], [[Kaali asula\| Kaali]] ja [[Ridala asula\| Ridala]] kindlustatud asulate ümber. [[Viiking\|Viikingite]] ajast ([[9. sajand\|9.]]-–[[11. sajand]]) pärineb [[Lohu kindlus\|Lohu]] vanema kindluse kaitsevall. [[Varbola linnus]]e 580 m pikkune kaitsevall, millesse on laotud kümneid tuhandeid kantmeetreid paekive, kuulub juba [[12. sajand]]isse. [[Lõhavere linnamägi]] rajati 12. sajandi lõpus. [[Lõhavere linnus]] ümbritses 2,5 meetri kõrgune liivavall. Liivavall sise ja väliskülge kattis tugipostidega palksein. Valli harjale olid püstitatud puust kaitseehitised. Lõhavere linnamägi on Eestis üks paremini ja põhjalikumalt läbiuuritud linnuseid. [[Tallinn]]as rajati esimesed muldkindlused [[16. sajand]]i keskel. Esimese suurem rajati ehitati Tallinnas 16. sajandi alguses linna edelaküljele, [[Kiek in de Kök]]i ette ~~15-18~~15–18 meetri kõrgune [[Kõrge Rondeel]], mis ümbritseti vallikraaviga. ==Vaata ka==

Kaitsevall: erinevus redaktsioonide vahel