Murre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1 bait ,  8 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Murre''' ehk '''dialekt''' on piirkondlik eripärane keelekuju. Murre erineb [[kirjakeel|kirjakeelest]] ja teistest murretest sõnade häälikkoostise, sõnade muutmise, [[sõnavara]] ja lausestuse poolest.
 
Murdeid uurivat teadusharu nimetatakse murdeteaduseks ehk '''[[dialektoloogia]]ks'''.
Paljude ühistunnustega murded moodustavad [[murderühm]]a. Murded jagunevad paikkondlike ([[Eesti]]s peamiselt [[kihelkond]]like) erijoontega [[murrak]]uteks.
 
Traditsiooniliselt murrete all peeti silmas kõigepealt territoriaalseid maamurdeid. Viimasel ajal on ilmunud suurel hulgal ka tööd linnamurretest; sealhulgas nende hulka arvatakse USA linnaelanike neegerkõnet, kelle inglise keel olulisel määral erineb teistest ameerikalike inglise keele variantidest. Prantsuse lingvistid termini "murre" kõrval kasutavad ka termini ''patua'' (''patois''), mis samuti tähendab lokaalselt piiratud kindlate elanikkondade (peamiselt maaelanike) gruppide kõnet.
 
Prantsuse lingvistid kasutavad termini "murre" kõrval ka terminit ''patua'' (''patois''), mis tähendab samuti lokaalselt piiratud kindlate elanikkondade (peamiselt maaelanike) gruppide kõnet.
 
==Funktsionaalne käsitus==
Sotsiolingvistikas ja olmelisel tasandil murdeid vastandatakse murdeid standardsele, ehk kirjakeelele. Sellisest vaatenurgast vaadates on murdele omased järgmised eripärad:
*sotsiaalne, vanuseline ja osaliselt sooline dialektikandjate ringi piiratus (Venemaal on need peamiseltnäiteks vanema põlvkonna maamaapiirkonna elanikud);
*murre kasutussfääri piiramine perekondlike ning olmeolukordadega;
*pooldialektide moodustumine erinevate murrakute vastastikuse mõju tagajärjena ja sellega seotud murdesüsteemide elementide vahel toimuv suhete ümberkujunemine;
*dialektkõne iseärasuse nivelleerumine kirjakeele mõjul (massiteabevahendite, raamatute, haridussüsteemi jne. kaudu) ja vahevormide moodustumine - näiteks, murdeliselt värvunud [[literatuurne kõne]].
 
==Lingvistiline käsitus==
Samal ajal eksisteerib ka teine tendents: murdeks nimetatakse keele suvalist teisendit, mis erineb teistest teisenditest. See tähendab, et inimene räägib mingisugusel murdel, erajuhul standardsel [[literatuursel murdel]].
 
Sellise käsituse raames eksisteerivad standardsed murded (või kirjakeeled) ja traditsioonilised murded. Nende põhiliseks erinevuseks on asjaolu, et esimesi kasutatakse kirjas, toetatakse spetsiaalsetes instituutides, õpetatakse koolides ning arvatakse palju "korrapärasemaks" ("peamiseks") keelevormiks. Mõnedes keeltes on mitu standardseidstandardset murdeidmurret (sellisel juhul räägitakse polütsentrilisest keelest või diasüsteemist).
 
Lingvisti jaoks ei eksisteeri "korrapärasemat" keelevormi, ja pealelisaks sellesellele osutub üsna tihti info traditsioonilisest maamurdest osutub palju väärtuslikumaks, võrreldes sellega, mis oli saadud literatuurse variandi põhjal.
 
==Keel või murre==
Pole olemas ühiseühist mõistmisemõistmist ja vastavalt ka ühisteühiseid kriteeriumitekriteeriume keele ja murde piiritlemiseks, ja. sellepärastSellepärast, rääkides, et mingi idiom[[idioom]] on keel või murre, peab kindlaks määrama, mida mõistakse teatud termini all. Juhul, kui on vaja vältida valikut, kasutavad lingvistid tavaliselt kasutavad termini [[idiomidioom]], mis tähendab vähegi erinevat teistest keele variantikeelevarianti.
 
IdiomiIdioomi võib lugeda murdeks, kuinäiteks olukorras, näitekskus:
*ta ei ole standardiseeritud kirjakeel;
*tema kandjatel ei ole oma riiki või autonoomset moodustist;