Murre: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 2179 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (Bot: Migrating 93 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q33384 (translate me))
Resümee puudub
 
Paljude ühistunnustega murded moodustavad [[murderühm]]a. Murded jagunevad paikkondlike ([[Eesti]]s peamiselt [[kihelkond]]like) erijoontega [[murrak]]uteks.
 
Traditsiooniliselt murrete all peeti silmas kõigepealt territoriaalseid maamurdeid. Viimasel ajal on ilmunud suurel hulgal ka tööd linnamurretest; sealhulgas nende hulka arvatakse USA linnaelanike neegerkõnet, kelle inglise keel olulisel määral erineb teistest ameerikalike inglise keele variantidest. Prantsuse lingvistid termini "murre" kõrval kasutavad ka termini "patua" (patois), mis samuti tähendab lokaalselt piiratud kindlate elanikkondade (peamiselt maaelanike) gruppide kõnet.
 
==Funktsionaalne käsitus==
Sotsiolingvistikas ja olmelisel tasandil murdeid vastandatakse standartsele, ehk kirjakeelele. Sellisest vaatenurgast on murdele omased järgmised eripärad:
*sotsiaalne, vanuseline ja osaliselt sooline dialektikandjate ringi piiratus (Venemaal on need peamiselt vanema põlvkonna maa elanikud);
*murre kasutussfääri piiramine perekondlike ning olmeolukordadega;
*pooldialektide moodustumine erinevate murrakute vastastikuse mõju tagajärjena ja sellega seotud murdesüsteemide elementide vahel toimuv suhete ümberkujunemine;
*dialektkõne iseärasuse nivelleerumine kirjakeele mõjul (massiteabevahendite, raamatute, haridussüsteemi jne. kaudu) ja vahevormide moodustumine - näiteks, murdeliselt värvunud [[literatuurne kõne]].
 
==Lingvistiline käsitus==
Samal ajal eksisteerib ka teine tendents: murdeks nimetatakse keele suvalist teisendit, mis erineb teistest teisenditest. See tähendab, et inimene räägib mingisugusel murdel, erajuhul standardsel [[literatuursel murdel]].
 
Sellise käsituse raames eksisteerivad standardsed murded (või kirjakeeled) ja traditsioonilised murded. Nende põhiliseks erinevuseks on asjaolu, et esimesi kasutatakse kirjas, toetatakse spetsiaalsetes instituutides, õpetatakse koolides ning arvatakse palju "korrapärasemaks" ("peamiseks") keelevormiks. Mõnedes keeltes on mitu standardseid murdeid (sellisel juhul räägitakse polütsentrilisest keelest või diasüsteemist).
 
Lingvisti jaoks ei eksisteeri "korrapärasemat" keelevormi, ja peale selle üsna tihti info traditsioonilisest maamurdest osutub palju väärtuslikumaks võrreldes sellega, mis oli saadud literatuurse variandi põhjal.
 
 
==Eesti murded==
Anonüümne kasutaja