Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
→‎Moodustumine: - natuke toimetamist
14. rida:
 
[[File:Livland gross.jpg|pisi|left|350px|Liivimaa pärast [[1534]]. aastat (saksakeelne kaart)]]
 
Pärast [[1346]]. aastat liideti Taani valdused [[Liivimaa ordu]] valdustega ning keskaja teisel poolel olid territooriumi peamisteks poliitilisteks jõududeks kujunesid:
* [[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]]haru,
* [[Riia peapiiskopkond]] ning 3 [[piiskopkond]]a, [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu]].
*[[Hansa Liit|hansalinnad]]: [[Riia]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Uus-Pärnu]], [[Koknese]], [[Viljandi]], [[Limbaži]], [[Cēsis]], [[Valmiera]], [[Straupe]], [[Ventspils]], [[Kuldīga]].
*[[Hansa Liit|hansalinnad]]:
Vana-Liivimaal polnud seega ühtset võimu, ent [[1420. aastad|1420. aastatel]] tekkis ühtne [[Liivimaa maapäev|maapäev]] (seisuste ja valitsejate esindajate kogu). Viimasest kujunes [[15. sajand]]i jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka [[maaisand]]ate vasallid ning kolm suuremat linna ([[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]).
**eestkätt nn "kolm suurt linna": [[Riia]], [[Tallinn]] ja [[Tartu]].
*[[Hansa*Lisaks olid Liit|hansalinnad]] ka: [[Riia]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Uus-Pärnu]], [[Koknese]], [[Viljandi]], [[Limbaži]], [[Cēsis]], [[Valmiera]], [[Straupe]], [[Ventspils]], ja [[Kuldīga]].
 
Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent [[1420. aastad|1420. aastatel]] tekkis ühtne [[Liivimaa maapäev|maapäev]] (seisustevalitsejate ja valitsejatenende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes [[15. sajand]]i jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka [[maaisand]]ate vasallid ning kolm suuremat linna ([[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]).
 
Ametlikult oli Liivimaa [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ala, kuid [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] võim oli puhtalt formaalne. Suhted Saksa-Roomaga tihenesid alles [[16. sajand]]il, pärast seda, kui loodi [[keiserlik kammerkohus]] ([[1495]]) ning kõik Liivimaa piiskopid ([[1521]]) ja [[Liivi ordu maameister]] kinnitati [[riigivürst]]ideks ([[1526]]).
 
==Halduskorraldus==
[[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]] valduste haldusjaotuse aluseks olid ordumaade jagunemine [[foogtkond]]adeks ja [[komtuurkond]]adeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tahtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). Komtuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad oma valitsejatega. Vasalle oli ordualal kuni [[16. sajand]]ini vähe, välja arvatud Põhja–Eestis, kus nende käes oli juba Taani ajast alates valdav osa maast.