Riia peapiiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
9. rida:
|asukoht = [[Pilt:Riia ppk.PNG|300px]]
|asukoht-selite = [[Keskaeg]]se Riia peapiiskopkonna valdused, 14.–15. sajand
|algusaasta = [[
|loppaasta =
|valitsusvorm =
58. rida:
|alaviide =
}}
'''Riia peapiiskopkond''' oli [[katoliku kirik|katoliiklik]] [[piiskopkond]] ja [[riik]], mis eksisteeris aastatel [[
==Üksküla piiskopkond==
1184. aasta paiku [[Daugava]] jõe äärde [[Üksküla]]sse kohalike [[liivlased|liivlaste]] seas misjonitööd läbi viima saabunud [[Meinhard]] pühitseti 1186. aastal [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]] peapiiskop [[Hartwig II]] poolt Üksküla piiskopiks. Paavst [[Clemens III]] kinnitas selle 1188. aastal. Meinhardi rahumeelne misjonitöö suurt tulemust ei toonud. Tema surma järgselt 1196. aastal piiskopiks saanud [[Berthold (Liivimaa piiskop)|Berthold]] sai järgmise paavsti [[Coelestinus III]] toetuse ristisõdijate kasutamiseks [[Liivimaa]] ristiusuliste kaitsmiseks ja [[apostaat]]ide karistamiseks, kuid praktikas hakati neid kasutama ka mittekristlaste usku sundimiseks. Pärast liivlaste väe üle võidu saamist 1198. aastal toimunud [[Riia lahing (1198)|lahingus]] nõustusid [[Mārtiņsala|Holmi]] ja Üksküla liivlased enda ristimisega ja võtsid piiskopi preestrid oma linnustesse ning kohustusid neid üleval pidama. Uus piiskop [[piiskop Albert|Albert]] andis 1201. aastal Üksküla ja [[Lielvārde]] piirkonnad [[benefiits]]iks [[Conradus de Meyiendorpe|Konradile]] ja [[Daniel (Lielvārde foogt)|Danielile]], esialgu küll reaalselt neid alasid valdamata, ja alustas [[Riia]] linna rajamist. Järgmisel aastal viis ta piiskopkonna keskuse Ükskülast üle Riiga.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 24-39</ref><ref>Fonnesberg-Schmidt, Iben. [http://books.google.com/books?id=TKCAvDd2JHYC&pg=PA66 ''The popes and the Baltic crusades, 1147–1254''.] The Northern World 26. BRILL, 2007. lk 65–75</ref>
Riia peapiiskopkonna eelkäijaks oli [[Üksküla piiskopkond]] ja [[Riia piiskopkond]]. Juba [[piiskop Albert]] oli püüdnud saada [[peapiiskop]]iks, kuid ei olnud suutnud oma tahet [[Rooma paavst]]i juures läbi suruda, siiski oli Riia piiskopil tunduvalt suurem võim kui teistel toonastel Liivimaa piiskoppidel: talle oli antud õigus uusi piiskopkondi rajada ja ka piiskoppe ametisse nimetada. Uued piiskopkonnad, nagu ka Riia oma, allusid otse paavstile. Kuid Alberti varasem soosija [[Hamburg-Bremeni peapiiskop]] püüdis Riia piiskoppi oma ülemvõimu alla saada ja seetõttu oli eraldi peapiiskopkonna loomine kohalike kirikutegelaste meelest hädavajalik. ▼
==Riia piiskopkond==
Suuresti [[Mõõgavendade ordu]], kellele anti ilmalik võim ⅓ valduste üle, ja ristisõdijate toel õnnestus Albertil 1206. aastal endale allutada kõik Liivimaa liivlaste alad ([[Väina liivlased]], [[Turaida (ajalooline piirkond)|Turaida]], [[Metsapoole]], [[Idumea]]) ja [[võndlased]]. 1208. aastal otsustasid end tema võimu alla anda [[Ümera (ajalooline piirkond)|Ümera piirkonna]] [[latgalid]], 1209. aastal sundis ta [[Jersika vürstiriik|Jersika]] vürsti [[Vissevalde]] oma vasalliks hakkama. 1224. aastal võeti lõplikult võim üle kogu [[Tālava]]s.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, 1982</ref>
==Riia peapiiskopkonna moodustamine==
▲
[[1251]]. aastal määras paavst [[Innocentius IV]] [[Albert Suerbeer]]i Riia peapiiskopiks (Liivi- ja Preisimaa peapiiskopiks oli ta määratud juba varem, [[1245]]. aastal). Esialgu plaanis Albert rajada peapiiskopkonna residentsi [[Preisimaa]]le, kuid [[Saksa ordu]] vastuseisu tõttu pidi ta sellest mõttest loobuma ja leppima Riiaga. [[1253]]. aastal, kui senine Riia piiskop [[Nikolaus von Nauen]] suri, sai Albert Suerbeer lõpuks Riiga asuda ning ühendas Riia piiskopi ja peapiiskopi ametid. Alates [[1255]]. aastast kandis Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime.
110. rida ⟶ 116. rida:
== Vaata ka ==
*[[Riia peapiiskop]]
*[[Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend]]
==Viited==
{{viited}}
{{Vana-Liivimaa}}
| |||