Vikipeedia

Tupolev Tu-95: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
21. rida:
'''Tupolev Tu-95''' (esialgne tähistus '''Tupolev Tu-20''') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] konstrueeritud neljamootoriline strateegiline kaugmaa[[pommitaja]], mis on tänapäevani [[Venemaa]] õhuväe relvastuses.
 
Tu-95 on maailma ainus sõjaväe relvastusse ja üleüldse maailma ainus [[seeriatootmine|seeriatootmisse]] võetud [[turbopropellermootor]]igaitega pommitaja. TaLennuk on ette nähtud vaenlase [[tagala]]s olevate objektide hävitamiseksründamiseks [[tiibrakett]]idega ükskõikmistahes millisel kellaajalajal ja ükskõik millise ilmaga. Sellisena on Tu-95 muutunud üheks [[külm sõda|külma sõja]] sümbolitestsümboliks.
 
Lennukit Tu-95 toodetiehitati aastail [[1955]]–[[1992|92]]. Koos [[USA]] strateegilise pommitajaga B-52 on Tu-95 üks vähestest sõjalennukitest, mis on relvastuses olnud üle poole sajandi.▼
 
Tu-95 [[turbopropellermootor]] NK-12 on tänapäevani maailma võimsaim lennukimootor omas klassis: 15 000 hj.
 
Tu-95 (ja Tu-114) on tuntud ka maailma mürarikkaima lennuaparaadina (müra tase 108 kuni 112 dB). [[Müra]] ja tugeva vibratsiooni põhjustavad lennuki 4 [[mootor]]i 2 tandemasetusega vastassuunas pöörlevat [[propeller]]it, mille tipud liiguvad [[helikiirus]]e lähedal või isegi ületavad seda.▼
 
Turbopropellerlennukite absoluutne [[FAI]] regitreerinud kiiruse maailmarekord 876,47 km/h on püstitatud Tu-95 tsiviilvariandiga Tu-114, [[9. aprill]]il [[1960]].
 
▲Lennukit Tu-95 toodeti aastail [[1955]]–[[1992|92]]. Koos [[USA]] strateegilise pommitajaga B-52 on Tu-95 üks vähestest sõjalennukitest, mis on relvastuses olnud üle poole sajandi.
 
Tu-95 NK-12 on võimsaimad [[turbopropellermootor]]id läbi aegade: 15 000 hj.
 
▲Tu-95 (ja Tu-114) on tuntud ka maailma mürarikkaima lennuaparaadina. [[Müra]] põhjustavad lennuki 4 [[mootor]]i 2 tandemasetusega vastassuunas pöörlevat [[propeller]]it, mille tipud liiguvad [[helikiirus]]e lähedal või isegi ületavad seda.
 
Turbopropellerlennukite ja ühtlasi propellerlennukite absoluutne kiiruse maailmarekord, mille on regitreerinud [[FAI]], on püstitatud [[9. aprill]]il [[1960]] Tu-114-ga ja see on 876,47 km/h.
 
== Väljatöötamine ==
 
[[11. juuli]]l [[1951]] ilmusidandis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] korraldusvälja otsus ja sellele vastavtuginev N.Liidu lennundustööstuse ministeeriumi käsk, millega konstrueerimisbüroolennukikonstrueerimisbüroo juhile [[Andrei Tupolev]]ile tehti ülesandeks alustada uue kaugmaapommitaja väljatöötamist. Tupolev määras töödejuhatajaks [[Nikolai Bazenkov]]iBazenkovi. Juba [[15. juuli]]l alustati [[Sergei Jeger]]iJegeri juhtimisel uue lennuki nõutud tehniliste andmete väljatöötamisele ja eskiisprojekteerimisele. Augustis algas tulevase pommitaja tööjooniste ettevalmistamine ja [[puit|puidust]] maketi ehitamine. [[31. oktoober|31. oktoobril]] 1951 andis sõjaväe komisjon väljatöötatud projektile ja sama aasta detsembris valminud maketile heakskiidu ja kinnituse.
 
[[Moskva]]s asuvas lennukitehases nr. 156 algas 2 Tu-95 katseeksemplari ehitus. [[20. september|20. septembril]] [[1952]] viidi üks neist lennukitest koost lahti võetuna [[Žukovski]]sse, pandi sealsel lennuväljal kokku ja alustati tehasekatseid. [[12. november|12. novembril]] 1952 sooritas [[katselendur]] [[Aleksei Pereljot]] Tu-95-ga esimese lennu.
 
Esialgu kulgesid katsetused edukalt. Kuid [[11. mai]]l [[1953]], 17. katselennu ajal purunes 3. mootorimootorigrupi propellerite2TV-2F 5,6 meetrise läbimõõduga tandempropellerite [[reduktor]]. Selle tagajärjel tekkinud [[tulekahju]] tõttu kukkus lennuk [[Noginsk]]i lähedal alla. Pardal viibinud 11 meeskonnaliikmest pääses 7 eluga. Hukkusid lennuki kaptenkomandör, pardainsener, tüürimees ja [[vibratsioon]]i uuringute asjatundja.
 
Peaaegu 2 aastat kestis teise lennuki katseeksemplari valmistamine. Lennukile paigaldati uued,varasema 8 mootori asemel 4 uut täiuslikumadtäiuslikumat mootoridmootorit TV-12, mis said hiljem mootorikonstrueerijate juhi [[Nikolai Kuznetsov]] nimetähtede järgi uueks mootorite tähiseks NK-12. Selline Tu-95 katseeksemplar sooritas esmalennu [[16. veebruar]]il 1955 katselenduri Mihhail Njuhtikovi piloteerimisel. Samal aastal käivitus lennukite Tu-95 seeriatootmine.
 
== Tehnilised andmed ==
50. rida ⟶ 54. rida:
* Tiiva külgsuhe: 8,7 – 8,84
* Tiiva pinnakoormus; 548–642 kg/m²
* Tiiva V-kuju: 35-3°
* Tiiva noolsus: 35°
 
* Tühimass: 75,1–98,5 t
* Suurim lennumass: 156–185 t
* Kütuse varu: 60–89,53 t
* Mootorid: 4 x 15 000hp000hj (11 185 kW), turbopropeller NK-12
* Propeller: 4 x 2, AV-60H, läbimõõt 5,6 m
* Meeskond: 7 või 9
* Reisikiirus: 680–770 km/h
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tupolev_Tu-95"