Redaktsioon: 6. oktoober 2013, kell 23:46 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 351 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. veebruar 2014, kell 15:04 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 809 muudatust P Pisikesed grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''Apoptoos''' ([[kreeka keel\|kreeka]] ''apoptosis'' '(lehtede) äralangemine') ehk '''programmeeritud rakusurm''' (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga [[hulkrakne organism\|hulkraksete organismide]] rakkudes valdavalt [[rakk]]udesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.<ref>Meditsiinisõnastik, 2004"</ref> mille käivitudes [[DNA]] fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad [[mitokonder\|mitokondriaalsed]] funktsioonid.<ref>http://www.cellsignal.com/reference/pathway/Apoptosis_Overview.html</ref> Toimub väiksemate [[membraan]]iga kaetud osiste komplekteerimine, mis ~~koheselt~~kohe [[fagotsütoos]]i käigus lagundatakse. Nii saab [[organism]] töödelda ~~ning~~ja taaskasutada nii aegunud, vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke selleks et areneda, kasvada, paljuneda jpms. Apoptoos on omane enamikule [[hulkraksed\|hulkraksetele]] [[organism]]idele. <ref>Ilya Gadjev,Julie M. Stone, Tsanko S. Gechev, Chapter 3: Programmed Cell Death in Plants: New Insights into Redox Regulation and the Role of Hydrogen Peroxide, International Review of Cell and Molecular Biology, Volume 270, 2008, pages 87-144, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1937644808014032 Osaline veebiversioon (vaadatud 07.06.2013)]</ref> Tavalise täiskasvanud inimese [[organism]]is sureb apoptoosi läbi ööpäevas 50 kuni 70 miljardit [[rakk]]u. Et inimese kehas arvatakse olevat umbes 100 triljonit rakku, siis on see vaid ca 0,06%. (Muidugi sünnib uusi rakke [[mitoos]]i käigus sama palju juurde.) Apoptoosil on oluline roll näiteks [[embrüo]] arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad.<ref>David N. Menton, Is the Human Embryo essentially a fish with gills?, 1997. [http://www.gennet.org/index.php?option=com_content&view=article&id=55:is-the-human-embryo-essentially-a-fish-with-gills&catid=8:mac-speakers Sissekanne saidil http://www.gennet.org/ vaadatud (07.06.2013)]</ref> Samuti kujunevad tänu liigsete rakkude apoptootilisele surmale loote arengus sõrmede ja varvaste vahed. Apoptoosi mittetoimumise korral võib organism areneda väärarengute, [[stigma (geneetika)\|stigmade]] (näiteks [[sündaktüülia]]) või {{kas\|[[atavism]]idega}} (näiteks kolmas rinnanibu). 13. rida: === Apoptoos ja [[valk p53]] === Apoptoosi üks käivitajatest on [[valk p53]], mis kontrollib raku [[DNA]] seisukorda. Kui selle valgu funktsioon on kahjustatud, võib tekkida rakkude kontrollimatu paljunemine - – hea- ning pahaloomulised neoplasmid (kasvajad). Peale rakusisese surma ahelreaktsiooni, saab kahjustunud [[rakk]] kasutada ka niinimetatud [[loomulik tapja T-rakk\|loomulike tapja T-rakkude]] (ingl k ''Natural killer cells'') välist abi, kes aitavad haiget rakku [[eutanaasia]] abil. Nad käivitavad väljast sellesama apoptootilise surma raja. Peale apoptoosi on rakkudes ka ~~teisi~~muid programmeritud surma radasid. == Apoptoosi uurimine ==

Apoptoos: erinevus redaktsioonide vahel