Ooper: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}
[[Pilt:GarnierOperaParis.jpg|thumb|[[Charles Garnier]]' projekteeritud [[ooperiteater|ooperiteatri]] (avati [[1875]]) [[fuajee]] [[Pariis]]is]]
'''Ooper''' ([[itaalia keel|itaalia]] sõnast ''opera'' 'teos') on [[muusikaline lavateos]], milles enamasti esitatakse kogu tekst [[laul]]des. Mõnikord nimetatakse
Ooperi esitamisel kasutatakse [[teater|teatri]] vahendeid, sealhulgas [[lavakujundus]]t, [[kostüüm]]e ja [[näitlemine|näitlemist]]. Laulu [[saade (muusika)|saadab]] [[instrumentaalmuusika]], mille koosseis ulatub [[kammeransambel|kammeransamblist]] [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrini]].
10. rida:
Ooperi algeid leidus juba [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[tragöödia|tragöödiates]], milles [[muusika]]l oli oluline osa. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegset [[liturgiline draama|liturgilist draamat]], [[müsteerium]]i ja 16. sajandi lõpu madrigal-komöödiat.
Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esimeseks ooperiks peetakse [[Itaalia|itaalia]] [[helilooja]] [[Jacopo Peri]] ja libretisti [[Ottavio Rinuccini]] "[[Daphne (ooper)|Daphne]]t", mille nad kirjutasid aastatel [[1594]]
Esimene tõeline ooperihelilooja oli [[Claudio Monteverdi]]. [[17. sajand]]i ooper oli juba eelkõige [[muusikateos]], milles voolavat [[meloodia]]t kaunistasid rohked keerulised käigud (''[[bel canto]]'' stiil). 17. ja [[18. sajand]]il tegutses palju ooperiheliloojaid ([[Alessandro Scarlatti]], [[Jean-Baptiste Lully]], [[Henry Purcell]], [[Georg Friedrich Händel]]) ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper ''[[opera seria]]'' ja koomiline rahvaooper ''[[opera buffa]]''. Tollane ooper oli enamasti [[numbriooper]]. See koosneb iseseisvaist [[muusikanumber|muusikanumbreist]]: [[aaria]]test, [[Ansambel (number)|ansamblitest]], [[koor (muusika)|koori-]] ja [[orkester|orkestriepisoodidest]] ([[avamäng]], [[intermezzo]] jt) ning [[tants]]udest.
| |||