Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliinik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
* 1911. aastal oli keiser Nikolai II teinud otsuse anda Maarjamõisa riigimõis üle Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja agronoomiateaduskonna käsutusse.
** 1912-1914.a ehitati mõisale juurde kaks uut ja moodsat haiglahoonet – sisehaiguste ja kirurgia hospitaalkliinik.
** 1914.a
** 16. jaanuaril 1921 andis sõjaväehaigla üle sisekliiniku ülemise korruse koos sealsete 52 haigega.
** 21. jaanuaril 1921 andis ka Tartu linn üle koos inventariga 16 patsienti.
▲** Haiglahoonete ehitamise ajal oli L. Puusepa 2 maja kasutusel sisekliinikuna ning L. Puusepa 6 kirurgiakliinikuna.
▲** 1921. aastal jagas sisekliinik L. Puusepa 2 maja närvikliinikuga. Praegusesse majja hakkas tolleaegne Maarjamõisa sisekliinik liikuma alles 1977ndal aastal, esialgu ainult teisele korrusele.
▲** 1980. aastal sai pool esimesest korrusest endale nefroloogia osakond.
▲** 1990. aastal läks L. Puusepa 6 maja tervikuna sisemeditsiini käsutusse, kui siia toodi üle Toome sisekliiniku osakonnad (gastroenteroloogia, reumatoloogia, sisehaigused).
▲** Alates [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i loomisest on L. Puusepa 6 majja lisandunud ka sisekliiniku endokrinoloogia osakond, välja on kolinud samuti sisekliiniku struktuuri kuuluvad nakkushaiguste ja nefroloogia osakonnad.
===Sisekliiniku koosseisu kuuluvad erialad:===
27. rida ⟶ 25. rida:
** nakkushaigused
** ning ambulatoorne osakond kõigile erialadele
===Sisekliiniku juhatajaid läbi aegade:===
* 1919-1939 professor [[Karl Ernst Alexander Masing]]
* 1940-1944 dotsent [[Franz Grant]]
* 1944-1951 professor [[Voldemar Vadi]]
* 1951-1956 dotsent [[Ülo Lepp]]
* 1956-1977 professor [[Kuno Kõrge]]
* 1977-2000 professor [[Vello Salupere]]
* 2000 - käesoleva ajani professor [[Margus Lember]]
==Kasutatud allikad==
| |||