Aatom: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
45. rida:
{{vaata|Aatomituum}}
[[Aatomituum]] koosneb lähestikku asetsevatest [[nukleon]]idest – positiivse [[Elektrilaeng|elektrilaenguga]] [[prooton]]itest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) [[neutron]]itest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks [[nukliid]]ideks. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos [[tuumajõud]], mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib [[tuumalagunemine|laguneda]]. Sellised aatomid on [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]]. Planeedi Maa looduses leiduvatest 94 [[keemilised elemendid|keemilisest elemendist]] on esimesed 80
Nii prootonid kui ka neutronid on [[fermion]]id, mis tähendab, et nende kohta kehtib [[Pauli keeluprintsiip]] – kaks samas ruumiosas asuvat sama tüüpi fermioni ei saa korraga olla samas [[kvantolek]]us. Prootonite ja neutronite olekud on määratud tuuma [[kvantarv]]udega ning neid nimetatakse ka [[tuumaorbitaal]]ideks. Et prootonid ja neutronid on erinevad osakesed, siis nemad üksteist Pauli keeluprintsiibi kaudu ei mõjuta.
| |||