Huno Rätsep: erinevus redaktsioonide vahel

Uurijana on Huno Rätsep tegelnud nii keeleajaloo kui ka tänapäeva keele uurimisega, kirjutanud põhjapanevalt eesti keele süntaksist ja sõnavarast, eesti keele uurimise ajaloost, sõnade etümoloogiast jpm. Tema sulest on ilmunud üle 120 teadusartikli, kaks monograafiat ja kaks eesti keele ajaloolise morfoloogia kõrgkooliõpikut. 1980. aastail juhtis Huno Rätsep kogu eesti keeleelu Emakeele Seltsi esimehena ja vabariikliku õigekeelsuskomisjoni esimehena. Ta kuulub rahvusvahelise ajakirja "[[Linguistica Uralica]]" toimetuskolleegiumi ja Eesti Soome-Ugri Komiteesse ning on Emakeele Seltsi ja Helsingis toimiva [[Soome-Ugri Selts]]i (Société Finno-Ougrienne) auliige. 1998. aastal pälvis Huno Rätsep eesti keeleinimeste kõige mainekama autasu – [[Ferdinand Johann WiedemannWiedemanni keeleauhind|F. J. Wiedemann]]iWiedemanni keeleauhinna]].