Riia Vaimulik Seminar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Riga1900Seminar.jpg|pisi|Riia Vaimuliku Seminari õppehoone Riias aastal 1900]]
 
'''Riia Vaimulik Seminar''' (vene keeles ''Рижская духовная семинария'', läti keeles ''Rīgas Garīgais seminārs'') on [[Läti Õigeusu Kirik]]u vaimulik õppeasutus. Aastatel [[1850]]–[[1919]] oli see [[Riia ja Miitavi piiskopkond|Riia ja Miitavi piiskopkonna]] koosseisus tegutsenud [[Õigeusk|õigeusu]] keskõppeasutus, mille eesmärk oli eesti ja läti õigeusu vaimulike ja preestrite ettevalmistamine.
 
== Ajalugu ==
=== 1846–1919 ===
Riia Vaimulik Seminar rajati [[11. veebruar]]il [[1846]]. aastal esialgu vaimuliku koolina Riia vikaarpiiskopi alluvuses, kellena oli sel ajal ametis [[Filaret (Gumilevski)|Filaret I]]. Erinevalt vene vaimulikest seminaridest, kuhu võeti vaid vaimulike lapsi, lubati Riia kooli ka talupoegade lapsed. Õppetöö algas [[1. september|1. septembril]] [[1847]]. aastal. Õppekohtade arv oli piiratud ning tuli täita võrdsetes osades eestlastest, lätlastest ja venelastest. Algselt avatud vaimulikus koolis õpetati [[teoloogia]]t, [[Eesti keel|eesti]], [[Läti keel|läti]], [[Ladina keel|ladina]], [[Vene keel|vene]] ja [[Saksa keel|saksa keel]]t ning üldaineid ([[aritmeetika]], [[geograafia]] jm). Koolis oli kaks kaheaastast klassi, mistõttu uusi õpilasi võeti vastu iga kahe aasta tagant.
 
[[PühaPühim Valitsev Sinod|Püha Sinodi]]i [[1850]]. aasta otsusega alustas [[1851]]. aasta [[1. oktoober|1. oktoobril]] kooli juures tööd kolmeklassiline vaimulik seminar. Muutusega kehtestati sisseastumiseksamid ning hakati sisseastujatelt nõudma eesti-, läti- või venekeelset kirjaoskust. Seminaris oli kolm kaheaastast klassi. Esimeses ja teises klassis õpiti üldaineid ([[algebra]], [[geomeetria]], [[retoorika]], [[loogika]], [[looduslugu]], [[poeetika]], [[psühholoogia]], [[põllumajandus]], Vene [[ajalugu]], üldajalugu, [[füüsika]]) ja keeli (ladina, eesti, läti ja saksa keelt), kolmandas klassis pühenduti teoloogia õpingutele ([[patristika]], [[kirikulugu]], [[kirikuarheoloogia]], [[kirikukombestik]], [[dogmaatika]], [[homileetika]], õpetus usutunnistusest, [[kanooniline õigus]], kihelkonnavaimuliku töö põhialused). Olulist tähelepanu pöörati ka laulmise ja ikoonimaalimise õpetamisele. [[1857]]. aastal lisandusid keelte õpingutele kohustuslikud [[Heebrea keel|heebrea]] ja [[kreeka keel]].
 
Seminaris õppimine oli tasuline. Kroonu kulul oli võimalus õppida 120 õpilasel, lisandusid veel mõned kiriklikud stipendiumid, kuid kõigile õpilastele neid ei jätkunud. 1864. aastal eraldati seminari eesti ja läti lõpetajatele 10 stipendiumi edasiõpinguteks vene kõrgkoolides.
22. rida:
 
== Õpilased ==
Aastatel [[1847]]–[[1918]] õppis Riia Vaimulikus Koolis ja Riia Vaimulikus Seminaris kokku vähemalt 931 [[Eesti]]ga seotud õpilast (663 eestlast, 254 venelast, 14 lätlast). Riia Vaimuliku Seminari lõpetas 379 Eestiga seotud kasvandikku (234 eestlast, 135 venelast, 10 lätlast).
 
Tuntumad eesti õpilased seminaris: