Redaktsioon: 23. oktoober 2013, kell 11:50 redigeeri Maus-78 (arutelu \| kaastöö) 14 muudatust P Vahram Zaryan: SPAM! ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. veebruar 2014, kell 17:22 redigeeri eemalda 90.191.237.194 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[File:PANTOMIME-PABLO.jpg\|thumb\|[http://www.pablo-zibes.de Pantomiim] Pablo Zibes]] '''Pantomiim''' '''Pantomiim''' on sõnatu kehalise väljenduse [[esitluskunst\|kunst]], mis rajaneb [[jäljendamisel]] ja [[imaginaarsel kujutamisel]]. Kunstiala nimetus tuleneb [[Vana-Kreeka]]st, kus nii nimetati [[näitleja]]t või [[tantsija]]t, kes muusika saatel "kõike jäljendas" (kr. παντόμιμος ''pantómimos''). Kindla koha [[Euroopa kultuur]]is leidis pantomiim ''commedia dell'arte'' õitseajal. Klassikalises euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud, käes on valged kindad. [[Faabula]] või poeetilise [[sõnumi]] edasiandmisel on pantomiimis oluline osa [[taustamuusika]]l ning muud laadi [[heli]]del ja ka [[valgustus]]el. ▼ ▲~~'''Pantomiim'''~~ on sõnatu kehalise väljenduse [[esitluskunst\|kunst]], mis rajaneb [[jäljendamisel]] ja [[imaginaarsel kujutamisel]]. Kunstiala nimetus tuleneb [[Vana-Kreeka]]st, kus nii nimetati [[näitleja]]t või [[tantsija]]t, kes muusika saatel "kõike jäljendas" (kr. παντόμιμος ''pantómimos''). Kindla koha [[Euroopa kultuur]]is leidis pantomiim ''commedia dell'arte'' õitseajal. Klassikalises euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud, käes on valged kindad. [[Faabula]] või poeetilise [[sõnumi]] edasiandmisel on pantomiimis oluline osa [[taustamuusika]]l ning muud laadi [[heli]]del ja ka [[valgustus]]el. Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes [[5. sajand eKr\|5. sajandist eKr]]. Pantomiimi elemente leidub paljude [[rahvas]]te [[rituaal]]setes [[tants]]udes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, [[grimass]]idega väljendatakse emotsioone. Oluline on kogu keha [[plastika]]. 12. rida ⟶ 14. rida: Tänapäeva pantomiimil on mitmeid eri stiile ja otsingusuundi. Pantomiim võib olla tantsuelementidega liikumisetendus, tummnäidend, estraadinumber jm. Euroopas on pantomiimi arengu seisukohalt oluline roll olnud eriti prantsuse ja tšehhi vabalaval ja teatril. Endises Nõukogude Liidus olid tugevad pantomiimikeskused Leedus, Eestis, Moskvas ja Peterburis, kus pantomiim arenes kas klassikalise pantomiimi poole, andes [[estraad]]i- või [[tsirkus]]enumbreid, või emantsipeerus teatris, andes [[tants]]ulisi (nagu oli Eestis) ja [[kloun]]aadlikke lahendusi (viimase suuna esindajaist on tuntuim vene klouni [[Vjatšeslav Polunin]]i juhtimisel tegutsenud teater "Litsedei"). Professionaliseerumist taotlevad miimid tegutsesid tihti mõne kontsertorganisatsiooni juures, kuid tekkis ka päriselt pantomiimile pühendunud poolprofessionaalseid truppe ning isegi spetsialiseerunud pantomiimiteatreid. 1967. aastal loodi läti päritoluga mitmekülgse kunstiinimese Modris Tenisonsi (Muodris Tenisonas) eestvedamisel Leedus Kaunase Pantomiimiteater. '''Pantomiim endises Nõukogude Liidus.''' '''Pantomiim endises Nõukogude Liidus.''' Endise N. Liidu eri paigus hakkas pantomiim arenema 1960. aastate algul. 1961. aastal loodi Lätis ansambel "Riia Pantomiim" Robert Līgersi juhtimisel. Omapoolse osa pantomiimižanri arengule endises N. Liidus andsid R. Slavski (Leningrad], A. Rumnev (Moskva), I. Rutberg (Moskva), J. Markova (Leningrad), K. Adomaitis (Kaunas) jmt nii mitmete teoreetiliste publikatsioonide, kriitiliste analüüside kui ka õpetustööga. Pantomiimile teiste kunstide seas kindlama koha leidmist kinnitas I Balti vabariikide pantomiimikunsti festival 1967. aastal Riias, kus oli külalisi üle kogu N. Liidu. Festivali eestvedajateks olid "Riia Pantomiim" Lätist, stuudio "Pantomiim" A.Traksi juhtimisel Eestist ja Kaunase pantomiimitrupp M. Tenisonsi juhtimisel Leedust. Lisaks etendustele toimusid ka arutlused ja kohtumised. ▼ ▲~~'''Pantomiim endises Nõukogude Liidus.'''~~ Endise N. Liidu eri paigus hakkas pantomiim arenema 1960. aastate algul. 1961. aastal loodi Lätis ansambel "Riia Pantomiim" Robert Līgersi juhtimisel. Omapoolse osa pantomiimižanri arengule endises N. Liidus andsid R. Slavski (Leningrad], A. Rumnev (Moskva), I. Rutberg (Moskva), J. Markova (Leningrad), K. Adomaitis (Kaunas) jmt nii mitmete teoreetiliste publikatsioonide, kriitiliste analüüside kui ka õpetustööga. Pantomiimile teiste kunstide seas kindlama koha leidmist kinnitas I Balti vabariikide pantomiimikunsti festival 1967. aastal Riias, kus oli külalisi üle kogu N. Liidu. Festivali eestvedajateks olid "Riia Pantomiim" Lätist, stuudio "Pantomiim" A.Traksi juhtimisel Eestist ja Kaunase pantomiimitrupp M. Tenisonsi juhtimisel Leedust. Lisaks etendustele toimusid ka arutlused ja kohtumised. 1960. aastatel jäi pantomiim N. Liidus peamiselt entusiastidest amatööride mängumaaks. Kuigi amatöörlus tähendas erilalaisi arenguprobleeme ja organisatsioonilisi raskusi, võimaldas selline seisund samas suuremat iseseisvust, tõlgendusvabadust ja vaimset vabameelsust. Ametliku kultuuripoliitika taustal on too mõneti tõrjutud seisund, mis ajendas tegutsema võimalust mööda vabalaval, võrreldav 1960. aastate džässmuusika omaga, mida arendati klubitaolistes kinnistes ringides ja restoranimiljöös. Ametliku kultuuripoliitika tõrjuvuse üheks eredamaks näiteks on Kaunase kutseliseks arendatud pantomiimiteatri "mahamaterdamine", nii et kollektiiv koos oma juhi M. Tenisonsiga ei tõusnudki enam teovõimeliseks. Tõrjuvuse pitsat löödi ka stuudio "Pantomiim" 1969.a. lavastusele "Homo Sapiens". 18. rida ⟶ 22. rida: Sellele vaatmata pantomiim mitmekesistus eri rahvuskultuuride otsingute omapära kaudu ja hakati eristama olulisi suundi. Tartu "Vanemuise" "Mimeskide" ja V. Polunini juhitud Leningradi teater-stuudio "Litsedei" etenduste põhjal festivalil "Mim-parad 82" eristati kaht pantomiimi selget arenguteed teatri suunal: üks neist põhineb sümbolistlikul kujundlikkusel, teine psühholoogilise teatri elementidega rikastatud rahvalikul palaganikultuuril.<ref>V. Kolessova. "Parad mimov", ajaleht "Leningradski Universitet" 22. oktoober 1982.</ref>Teatrite ja ansamblite kõrval jätkasid oma kunsti arendamist ka soolomiimid, kes juhul, kui õnnestus tööd saada mõnes kontsertorganisatsioonis, nagu A. Jelizarov, said laiemaltki tuntuks. ==Pantomiim Eestis== ~~'''Pantomiimi arenguprobleemid.'''~~ Pantomiimi elemente kasutati eesti teatris juba enne Teist maailmasõda, ekspressionistlikku laadi lavastustes oli sellel vahel kesknegi koht. Uute väljendusvahendite poole püüdleva amatöörtrupi [[Hommikteater]]<ref>Nigol Andresen. "August Bachmann ja Hommikteater." Tallinn, Eesti NSV Teatriühing, 1966. 115 lk</ref> lavastatud draamas "Inimesed" (1923) oli sõnaline element marginaalne ja keskne pantomiimilik element. Eestis tärkas suur huvi klassikalise pantomiimi vastu 1960. aastatel, kui Tallinnas ja Tartus kujunes välja mitu huviliste truppi. Moodsa pantomiimi otsingute ja tutvustamisega Eestis oli otseselt seotud 1963. aastal alustanud [[stuudio "Pantomiim"]], seda eelkõige süstemaatilise õppetööga, ansamblimängu spetsiifikaga ja esinemistega vabariigis. Esimene kirjutis moodsa pantomiimi suundadest ("Stuudio, miniatuurid, pantomiim") ilmus aastal 1965 ajalehes Edasi, autoriks [[Kalle Kurg]].

Pantomiim: erinevus redaktsioonide vahel