Ava peamenüü

Muudatused

P
parandasin skripti abil kriipsud
| logo_pilt = [[Pilt:Pääsküla_jaama_hoone.jpg‎|200px|center]]
| logo_link = [[Nõmme linnaosa]]
| pindala = 5,95<ref name="Nõmme linnaosa arengukava">[http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6382s41133 Nõmme linnaosa arengukava 2008-20122008–2012.] Lk. 114 (Tabel. 32)</ref>
| elanikke = 9843 (1.06.2012)<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref>
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Tallinn paaskyla asum.png|200px|j]]
== Territoorium ==
 
Vanem osa Pääskülast, mis on tuntud kui Vana-Pääsküla, ongi tõepoolest see osa asumist, mis on varem olnud küla. See osa Pääskülast asub Pääsküla jõe vahetus läheduses.
Uuem osa asumist ulatub peamiselt kirde suunas kuni Nõmmeni. Kagusuunalist laienemist takistab [[Pääsküla raba]]. Hiljem tekkinud kirde- ja idasuunalised vahepealsed asumid kannavad omaette nimetusi - [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]] ja [[Hiiu]]. Siin asuvad paikkonna esimesed koolid - Kivimäe ja Hiiu põhikoolid ja Hiiu Gümnaasium. Pääsküla gümnaasium ja Muusikakool on ajalooliselt tunduvalt hilisemad.
 
Ajalooliselt arenes siiski Esimese maailmasõja eel kõigepelt hoopiski omaette asum '''Peetri suvituslinn''', mille ehitajateks olid suures osas [[Peeter Suure merekindlus]]e ehitusega seotud spetsialistid. Praegu on see vaadeldav kui Pääsküla laienemine kirde suunas. Just sinna lähedusse rajati Tallinn ja Paldiski vahelise raudtee kümnendale verstale Esimese maailmasõja ajal ka Peetri-nimeline raudteerongide peatus (tolleaegses kõnepruugis tõenäoliselt Petrovka), millest hiljem kujunes välja [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla raudteejaam]] koos depooga.
 
Lisaks on jõe kallastele tekkinud ka '''Laagri'''ks kutsutav asula, mis sisuliselt on Vana-Pääsküla loode- ja põhjasuunalise laienemise tulemus. Laagri asulat eraldab Vana-Pääskülast raudtee, millel on Laagri nime kandev rongipeatus, kuigi sisuliselt on sama hästi tegemist Vana-Pääskülaga.
24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hekatariline maa-ala [[Boris Voogas]]e 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest [[Alfred Palm]]ile<ref>Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.</ref>.
 
Ajaloolistest ehitistest on säilinud vaid mitte väga vana üle jõe viiv võlviga [[kivisild]].
 
Muud ehitised on kas hävinud või oluliselt ümber ehitatud. Siiski võis veel paar aastakümmet tagasi näha nii mõneski majas või majapidamishoones palkseina juppe või paest ja põllukivist laotud osi. Nüüdseks on needki suures osas kaetud või lammutatud.
== Pääsküla nimi ==
 
Ühe versiooni järgi on nimi tulnud sellest, et tegemist on jõest ülepääsemise kohaga. Algselt oli arvatavasti tegemist vaid koolmekohaga, kus teekonnalised Tallinnasse minnes või sealt tulles jõge ületasid jõest "läbi" minnes, ja nii edasi pääsesid - siit (Üle- või Läbi) Pääs(u)küla).
 
Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõunudjõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks Nõmme metsades arvatavasti peamiselt keskajal tegutsenud röövlite käest (pääsemise küla ehk lühemalt pääs(u)küla).
 
Kolmanda versiooni järgi on nimi tulnud maakohtades üldtuntud ja Eestis rahvuslinnuks peetava linnu - pääsukese järgi (Pääsu(kese)küla).
 
Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust Läänemere-Soome keeltesse kinnitab ehk ka see, et ka Soomes on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks on Helsingi linnas olemas Pääskylänkatu nimeline tänav ja Tampere lähedal asetseb Pääskylä nimeline asula.
16 887

muudatust