Holmi linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Holmi linnus''' oli 1186. aastal Üksküla piiskop Meinhardi algatusel Daugava jõe Holmi ehk Mārtiņsala saarele rajatud linnus. ==Aja...'
 
8. rida:
Peagi alanud [[Liivi ristisõda|Liivi ristisõja]] algperioodi iseloomustas võitlus kontrolli saavutamiseks just Holmi linnuse üle. 1200. aastal esmakordselt [[Vana-Liivimaa|Liivimaale]] saabunud uus piiskop [[piiskop Albert|Albert]] hõivas oma kaaskonnaga Holmi linnuse, kus liivlased nad seejärel sisse piirasid. Seesolijad päästis [[Riia]]st saabunud abivägi. 1202. aastal üritasid edutult linnust vallutada [[semgalid]]. 1203. aastal saabus Holmi alla [[Polotski vürstiriik|Polotski]] vürsti vägi, kelle piiskopi ammukütid aga taanduma sundisid.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 35,43</ref>
 
Otsustavad sündmused toimusid 1206. aastal, mil piiskop Alberti vastu üles tõusnud kohalike liivlaste, [[Turaida (ajalooline piirkond)|turaidalaste]] ja [[leedulased|leedulaste]] liitlasvägi hõivas kohaliku liivi üliku [[Ako]] juhtimisel Holmi kantsi. Piiskopi poolt saadetud sõjajõud aga võitsid neid Holmil toimunud [[1206. aasta esimene Holmi lahing|lahingus]], tappes seejuures Ako, ja alistasid seejärel ka linnuses olijad. Hiljem samal aastal saabus liivlaste kutsel taas Polotski vürst, kes koos turaidalastega üritas omakorda linnust vallutada, kuid pikk [[1206. aasta teine Holmi lahing|piiramine]] edu ei toonud. Sellele järgnevalt alistusid Holmi liivlased koos kõigi teiste liivlastega lõplikult piiskopi ülemvõimule ja suurem sõjategevus seal piirkonnas lõppes.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 59–67</ref>
 
===Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelised sõjad===