Prandi jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
[[Pilt:Prandiallikas2.JPG|pisi|Prandi Allikajärv, kust jõgi algab]]
'''Prandi jõgi''' (ka ''Veskiaru jõgi'', ''Seinapalu jõgi'', ''Rõhumetsa jõgi'', ''Luisu-Prandi jõgi'' ja ''Tori jõgi'') on [[jõgi]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]], [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] vasakpoolne [[lisajõgi]]. See saab alguse [[Prandi]] külas olevast [[Prandi Allikajärv]]est ja suubub [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] selle keskjooksu piirkonnas (99,5 km suudmest)<ref name="järvekülg"/> [[Vilita]] küla territooriumil [[Särevere]] aleviku lähedal. Jõgi on 25 km pikk ja 285 km² valgalaga<ref>[http://www.eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1077 Prandi jõgi eestigiid.ee saidil]</ref>.
Prandi jõkke suubuvad [[Vanavälja peakraav]], [[Raukla oja]], [[Seinapalu peakraav]], [[Mäeküla oja]], [[Epneri oja]], [[Neeva kanal]], [[Nurmsi peakraav]] ja [[Hindreku oja]]<ref name="EELIS"/>.
26. rida:
Ülemjooksul on Prandi jõgi käänuline, kesk- ja alamjooksul voolab põhiliselt edelasse. Ülemjooksul on jõekaldad madalad ja soised, keskjooksul kõrged, alamjooksul enne suuet taas madalad. Jõgi voolab läbi Neeva-Prandi soo, [[Seinapalu]] küla, [[Rikassaare soo]], [[Rikassaare]] küla (selle juures on jõesängi kohati süvendatud ja õgvendatud). Siis möödub see [[Näsuvere]] külast, [[Tori]] alevikust ja [[Mäeküla (Halinga)|Mäekülast]] ning voolab seejärel läbi [[Lelle-Viljandi raudtee]] alt. Siis läbib jõgi [[Särevere]] aleviku ning suubub umbes ühe kilomeetri pärast Pärnu jõkke.<ref name="järvekülg"/>
[[August Loopmann]] mõõtis 1979. aastal jõesängi laiuseks keskjooksul 9–25 (keskmiselt 15) meetrit, alamjooksul 15–50 (keskmiselt 20) meetrit. Sügavus oli keskjooksul 0,4–2,6 (keskmiselt 1,0) meetrit ning alamjooksul 0,6–3,8 (keskmiselt 1,4) meetrit. Aasta keskmine vooluhulk oli alamjooksul 2,5–2,7 m³/s. Ülemjooksul on jõesängi laiuseks 2-6 meetrit, jõe sügavus 0,3-1.5 meetrit.<ref name="järvekülg"/>
== Vesiehitised ja paisjärv ==
39. rida:
Jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane, vesi selge, ülemjooksul heleda, kesk- ja alamjooksul pruunika värvusega. Vees lahustunud hapniku hulk on suvel kogu jões kõrge või väga kõrge.<ref name="järvekülg"/>
1996. aastal leiti Särevere aleviku juures jões 15 liiki soontaimi – põhiliselt [[suur parthein]], [[oja-haneputk]] ja [[järvkaisel]], esinesid veel [[kollane vesikupp]], [[ujuv penikeel]], [[harilik kuuskhein]] ning mitmesugused [[vetikad]].<ref name="järvekülg"/>
Põhjaloomastik oli aastal [[1996]] mitmekesine ja rohke. Domineerisid teod ja [[surusääsklased|surusääsklaste]] vastsed, arvukalt oli ka [[ühepäevikulised|ühepäevikuliste]] vastseid.<ref name="järvekülg"/>
Prandi jõgi on hea [[meriforell|forellijõgi]].<ref>[http://www.jarva.ee/index.php?page=113 Üldinfo Koigi vallast Järvamaa portaalis]</ref>. Meriforelli praegune asurkond pärineb ilmselt [[1939]]. aastast mil jõkke lasti 5000 forellimaimu. [[20. sajand]]i alguses oli Prandi mõisnik jõkke toonud ka [[jõeforell]]i.<ref name="Eesti Loodus" /> Aastail 1976–1995 püüti jõest kokku 2300 kg forelli. Katsepüükidel on jõest leitud ka [[lepamaim]]u, [[trulling]]ut, [[luts]]u, [[luukarits]]at, [[võldas]]t, [[ojasilm]]u.<ref name="järvekülg"/>
| |||