Nanorobootika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Nanorobootika''' on tehnloogia haru, mille eesmärgiks on luua masinad või roboteid suuruses 1–10 [[:et:Mikromeeter|mikromeetrit]] (10<sup>−6</sup>m), lähenedes nanoskaalale (10<sup>−9</sup>m). Täpsemalt nanorobootika viitab hüpoteetilisele nanotehnoloogia inseneri erialale, kus projekteeritakse ja ehitatakse [[nanorobot]]eid, mis koosnevad nanoskaalarsetest või molekulaarsetest komponentidest. Kuigi visionäärid on ette näinud nanorobootika tulevikku nanomeditsiinis ja molekulaarsel sünteesil , siis selliste nanorobotite kuju ja täpsed ülesanded on veel ebaselged. Kaasaegse teaduse võimekusega on saanud võimalikuks proovida selliseid nanorobootilisi süsteeme luua ning nende juhtimiseks liidestada neid makromaailmaga. Vähe saadakse veel aru, kuidas rakendada “lisafunktsioone” nagu intelligentsust, reblikatsiooni võimet ja mehano keemilist sünteesi.
[https://en.wikipedia.org/wiki/K._Eric_Drexler Dr. Eric Drexleri] lõplik visoon on molekulaarne tootmine, mille alustala on assambler - mistahes nanoseadmeid ja -roboteid valmistav universaalne arvuti poolt juhitav seade, mis on võimeline ka iseennast reprodutseerima. Midagi ribosoomi taolist elusrakus – võib ka nii öelda, et bioloogia on seda juba oma viisil teinud, mida molekulaartootmine tahab teha.
Varasemad avastused nagu: skaneeriv tunnelmikroskoop (STM) ja hästi defineeritud nanomaterjalide süntees (fullereenid, süsiniknanotorud) on pannud aluse nanorobootikale.
| |||