Anšluss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
23. rida:
[[11. märts]]il 1938 esitas Hitler Schuschniggile ultimaatumi, milles nõudis, et kogu võim Austrias antaks üle Austria natsionaalsotsialistidele. Vastasel juhul lubas ta kasutada sõjalist jõudu. Ultimaatumile sooviti vastust keskpäevaks, seda pikendati veel kaks tundi. Vastusest hoolimata oli Hitler juba allkirjastanud direktiivi vägede sissesaatmiseks Austriasse kella üheks.
 
Schuschnigg otsis meeleheitlikult abi [[Prantsusmaa]]lt ja [[Inglismaa]]lt, kuid kuna kumbki ei olnud valmis astuma samme Austria iseseisvuse päästmiseks, astus Schuschnigg kantsleri ametist tagasi. Oma tagasiastumisest teatas Schuschnigg ka raadioeetris, kus teatas, et lubas natsidel valitsuse üle võtta, et vältida verevalamist. Samal ajal keeldus Austria president [[Wilhelm Miklas]] ametisse nimetamast natsimeelset Arthur SeyssSeyß-Inquarti ja palus teistel Austria poliitikutel, näiteks [[Michael Skubl]]il ja [[Sigismund Schilhawsky]]l, ametisse astuda.
 
Natsid olid hästi organiseerunud. Mõne tunniga õnnestus neil üle võtta mitu [[Viin]]i ala, muu hulgas Austria Siseministeerium, ja nii kontrollida kohalikku politseid. Kuna Miklas jätkuvalt keeldus ametisse nimetamast natsimeelset valitsust eesotsas SeyssSeyß-Inquartiga, ei saanud viimane Austria valitsuse nimel saata Hitlerile palvet saata Austriasse Saksa vägesid korra tagamiseks. Hitler sattus raevu. Umbes kella kümne ajal õhtul katkes [[Hermann Göring]]i ja Hitleri kannatus ning telegramm abipalvega saata väed Austriasse korda tagama, mida oodati Austria valitsuselt, võltsiti. Umbes keskööks olid kõik kriitilise tähtsusega ametiasutused ja hooned Viinis langenud natside kätte. Tähtsaimad poliitikud ja valitsusliikmed olid vangi langenud. Viimaks oli ka Miklas valmis Seyss-Inquarti kantslerina ametisse nimetama.
 
=== Saksa vägede sissetung Austriasse ===