Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Pärast Põhjasõda paigutati siia elama sunnitöölised, kes olid rakendatud Tallinna sadama ehitustöödel. [[1830. aastad|1830. aastatel]] kohaldati torn [[vangla]]ks, [[1884]]. aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele neljakorruseline [[paekivi]]st vangla abihoone, mis oli ka esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas. [[1902]]. aastal likvideeriti [[Margareeta aed|Margareeta aias]] ehk [[Suure Rannavärava bastion]]i lähedal asunud vangimaja tarbeks rajatud kapsaaed ja prügila ja rajati vanakraami ehk "täiturg". Paks Margareeta jäi ka pärast Tallinna Venemaa maakindluste nimekirjast väljaarvamist Insenerikorpuse valdusse ning seda kasutati vanglana.
[[Pilt:Paks Margareeta 1917. aastal.jpg|left|pisi|Paks Margareeta 1917. aastal]]
[[1917]]. aasta [[märtsirevolutsioon]]i ajal vangla süüdati ja seal asunud poliitvangid vabastati. Tules hävisid torni sisemised puuehitised, keskaegse värava langevõre ning selle tõsteseadeldis. Oletatavaid maa-aluseid vangikonge otsides lõhati torni dünamiidiga<ref>Paksu Margareeta lahendamata saladus. Rahvaleht, 16. november 1938, nr. 214, lk. 4.</ref>.
[[Pilt:Paks Margareeta, 1930.jpg|pisi|Paks Margareeta, 1930ndail aastail]]
Aastatel [[1918]]–[[1922]] oli suurtükitorn [[Kaitseministeerium|Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]]i; 1922–[[1923]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeerium]]i ja 1923–[[1932]] [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Teedeministeerium]]i valduses.
 
Torni taheti kasutada pöörleva põrandaga tantsupõranda ehitamiseks, kinoks ja lõpuks linna puulaoks. Peale jäi tühjalt ja korrastamata seisvasse torni [[Tallinna Ajaloomuuseum]]i rajamise idee. Torni remondi eestvedajaks olid [[Tallinna Ajaloo Selts]] ning toonane linnaarhivaar [[Hugo Peets]]. [[1938]]–[[1940]] rekonstrueeriti vangla abihoone ning eesväravahoone [[Tallinna Linnamuuseum|Linnamuuseum]]i ruumideks<ref name="muuseum" />. Ekspositsioon avati linnarahvale 1940. aasta augustis.
6819

muudatust