Henry VIII: erinevus redaktsioonide vahel

Peale mõningast kaalumist otsustas Henry ka neljandat korda abielluda, sedakorda olid kaalutlused aga poliitilised. Väljavalituks oli protestandist [[Cleve]] hertsogi õde [[Cleve Anna|Anna]], kellega ta abiellus [[1540]]. aasta alguses. Ent naine oli talle ebasümpaatne ning pealegi muutus sel ajal poliitiline olukord Euroopas tunduvalt: Prantsuse kuningas François I ja keiser Karl V, kes olid vahepeal liiduleppe sõlminud (ja sellega ka Henry abielupoliitikat mõjutanud), eemaldusid taas üksteisest ning nii sai Henry taas loota liidule keisriga. Seetõttu oli keisririigi protestantide hülgamine suisa vajalik ning juba 1540. aasta keskel kuulutati Anna ja Henry abielu tühistatuks. Henry jättis Anna ellu ning maksis talle ka küllaltki suurt pensioni. Küll aga käis halvemini Anna kuningale välja valinud [[Thomas Cromwell]]i käsi, kes õige pea pärast Anna-afääri riigireeturiks kuulutati ning hukati.

 

 

[[1530. aastad|1530. aastate]] lõpust süvenesid üha Henry VIII tervislikud hädad: ta läks üha tüsedamaks ning ei suutnud kuigivõrd enam omal jalul liikuda, sest need paistetasid üles ja tekkisid kroonilised mädanevad haavandid, mis oleks Henry [[1530. aastad|1530. aastate]] lõpul peaaegu tapnud: jalahaavandist lähtuv tromb sattus tema kopsu ning kuningas oleks peaaegu lämbunud. Pärast seda hoidsid arstid haavandeid pidevalt avatuna, et mäda saaks välja voolata. Peale selle vaevasid kuningat ka pidevad peavalud. Lisaks sellele muutus ta üha julmemaks ja hoolimatuks, hukates ka oma kunagisi lähedasi sõpru. Samal ajal jäi Henry suhtumine kirikuasjadesse küllaltki veidraks: ühest küljest oli ta küll end selgelt eraldanud paavstlusest, kuid pidas Lutherit endiselt ketseriks, kirikus jätkusid missad ja ladinakeelsed palvused. Seega oli Henry üleminek katoliiklusest protestantismi tegelikult rohkem vormiline kui tegelik. Ainus, mis reaalselt muutus, oli see, et kaotati kloostrid (aastatel [[1538]]–[[1539]]) ning kloostrimaad koos nende suurte varandustega võttis Henry endale. Kuningas hoidis kirikuasjadel väga kindlalt silma peal ning kirjutas ise anglikaani kiriku eeskirju, mis olid äärmiselt detailsed ja lihtrahvale raskesti mõistetavas vormis kirjutatud.

===Viimased valitsusaastad===

[[Pilt:Hans Holbein d. J. 048.jpg|thumb|Henry VIII [[1542]]. aastal]]

 

[[1544]]. aastal võttis Henry ette viimase suure sõjakäigu oma vana vastase François I vastu. Sõlminud uuesti liidu Karl V-ga, tungisid Inglise väed Calais'st lõunasse ning asusid [[Boulogne]]'i piirama. Ehkki kokku lepitud strateegia kohaselt pidid mõlemad väed võimalikult kiiresti Pariisi alla tungima, otsustas Henry tugeva kindluse kõigepealt alistada, et sellest Inglismaale Põhja-Prantsusmaal hea tugipunkt teha. Linna piiramisega läks siiski kauem aega kui ta oli arvanud ning Karl, kes leidis, et üksinda Pariisi peale marssida pole tal mõtet, sõlmis prantslastega taas eraldi rahu. Sedakorda Henry aga sõda katki ei jätnud, sest soovis Boulogne'i kindlasti enda kätte saada. Aasta lõpuks langeski see tema kätte, kuid edasist edu inglastel polnud. Aastatel 1544–[[1546]] pidid nad kõvasti vaeva nägema, et Boulogne'i enda käes hoida. Viimaks sõlmiti vaherahu, millega linn jäi inglastele. Bõulogne'i sõjakäiku juhtis Henry ise, kelle tervis väljaspool tubaseid tingimusi oluliselt paranes. Ta liikus koguni kaitsekraavides vastase tule all ringi ning jagas eesliinile käske. Kui sõjakäik aga lõppes ning kuningas Inglismaale naasis, halvenes ta tervis uuesti.