Kärstna mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Kärstna manor.JPG|
[[Pilt:Kärstna manor 2.JPG|
'''Kärstna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kerstenhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Viljandimaa]]l [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]], mis nüüdisajal jääb [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] [[Tarvastu vald|Tarvastu valla]] [[territoorium]]ile, [[Kärstna]] külla.
==Ajalugu==
Mõis loodi [[1678]]. aastal naabruses paikneva [[Helme mõis]]a maadest eraldamisega. [[1740]]. aastast kuni [[1919]] aset leidnud võõrandamiseni kuulus mõis [[Anrep]]ite aadliperekonnale ning viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Konrad von Anrep]], kes valiti [[1917]]. aasta novembrikuus kohalikuks Helme-Kärstna valla miilitsavanemaks (ülem).<ref>Mõisnik valla miilitsameheks., Teataja, nr
==Mõisaansambel==
Mõisa kahekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus: vanim osa on 18. sajandi lõpu kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis, millele lisati [[1900]]. aasta paiku algsega risti paiknev teine tiib, misläbi sai hoone endisest pea poole suuremaks. Ümberehitused andsid kogu hoonele [[juugend]]liku väliskuju, mis sai püsida aga ainult mõne aasta, kuna [[1907]]. aastal valla pääsenud tulekahju jättis sellest alles vaid müürid. Mõisahoone taastati arhitekt [[Otto Wildau]] projekti järgi küll endises mahus, kuid juugendi asemel hakkas domineerima [[neoklassitsism]], millele lisandusid vaid üksikud neobaroksed ja juugendlikud sugemed.
Säilinud on ka mitmed kõrvalhooned, kuid erinevalt peahoonest on neist enamus ümber ehitatud.
== Anrepite suguvõsa kabel ja Anrepi lõvi ==
[[Pilt:Anrepi suguvõsa kabel.JPG|
Mõisasüdamest poolteist kilomeetrit läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi, ümbruskonna üks kõrgemaid paiku, millelt avaneb avar vaade ida suunas kuni [[Vooremaa]] küngasteni. Anrepid rajasid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga, mis on praeguseks varemeis.
[[1844]]. aastal püstitati kabeli lähedusse 1807. aastal [[Preisi-Prantsuse sõda|Preisi-Prantsuse sõjas]] [[Mohrungeni lahing]]us hukkunud kindralleitnant [[Heinrich Reinhold von Anrep]]ile malmlõvi kujuline mälestusmärk ([[Anrepi lõvi]]), mille on modelleerinud saksa [[skulptor]] [[Christian Daniel Rauch]]. Lõvikuju on identne mõne [[Münster]]is ja [[Lübeck]]is säilinud lõvimonumendiga ning valatud [[Berliin]]i kuninglikus valukojas. [[2006]]. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäppadest, mille 2007. aastal taastas [[skulptor]] [[Paul Uibopuu]].
Mõisasüdamest kabelimäele kulgev tee on kujundatud maalilise alleena. Lühem allee suundub mõisast ka lõunasse, endise kihelkonnakeskuse [[Helme]] poole.
28. rida ⟶ 29. rida:
== Pilte mõisa interjöörist ==
<gallery>
</gallery>
36. rida ⟶ 37. rida:
==Kirjandus==
*{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|coauthors= F. von Bulhovden|year=1836/1837 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= lk
==Viited==
49. rida ⟶ 50. rida:
[[Kategooria:Viljandimaa mõisad]]
[[Kategooria:Tarvastu vald]]
| |||