Erinevus lehekülje "Välisministeerium" redaktsioonide vahel

 
==Ajalugu==
1918. aastal moodustatud Eesti Vabariigi välisministeerium asus algselt [[Väike-PärnuRaekoja maantee]]l,platsi 1920-daäärses aastamajas. sügisel1918.aasa kolitilõpus ministeeriumkolis [[Toompea]]lVälisministeerium asunudväikesesse endisesse [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]sse ([[Kiriku plats]] 1), kus ministeerium tegutses kuni 1940. aastani.puumajja
 
��V[[Väike-Pärnu maantee|äike-Pärnu maantee]]l. 1921. aastal koliti ministeerium [[Toompea]]l asunud endisesse [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]sse ([[Kiriku plats]] 1), kus ministeerium tegutses kuni 1940. aastani. Välisministri residents asus [[Toomkooli tänav]] nr 17
1919. aasta lõpuks töötas välisministeeriumis 29 ametnikku, juhtkonnas peale poliitikust välisministri, poliitilise osakonna juhataja [[Herman Hellat]]. Välissuhtluse laienedes jagati senine poliitiline osakond 1920. aastal Ida ja Lääne poliitiliseks osakonnaks. Lääne poliitiline osakond tegeles Lääne-Euroopa ja Ameerikaga, Ida poliitiline osakond Soome, Läti, Leedu, Poola, Kaug-Ida ja Väike-Aasiaga. 1920. aasta lõpus moodustati veel Vene osakond. Välisministri residents asus [[Toomkooli tänav]] nr 17.
 
1919. aasta lõpuks töötas välisministeeriumis 29 ametnikku, juhtkonnaskellest peale14 poliitikustkuulusid välisministri,"Esturi" poliitilisekoosseisu. osakonna juhataja [[Herman Hellat]]. Välissuhtluse laienedes jagati senine poliitiline osakond 1920. aastal Ida ja Lääne poliitiliseks osakonnaks. Lääne poliitiline osakond tegeles Lääne-Euroopa ja Ameerikaga, Ida poliitiline osakond Soome, Läti, Leedu, Poola, Kaug-Ida ja Väike-Aasiaga. 1920. aasta lõpus moodustati eraldi veel Vene osakond. VälisministriVälisministeeriumi residentskoosseisust asuseraldati [[Toomkooli"Estur" tänav]]ja nrselle 17asemel loodi informatsiooni osakond.
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja