Veenus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
51. rida:
Üldiselt on Veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega ("kontinentide" ehk "mandritega").
 
====Kontinendid ja tasandikud====
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "[[kontinent]]i", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõunapool. Põhjapoolselt kontinenti nimetatakse [[Babüloonia]] armastusjumaluse [[Ishtar]]i järgi [[Ishtari maa]]ks ning see on pindalalt umbes [[Austraalia]] suurune.
Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse Lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi [[Aphrodite maa]]ks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui [[Lõuna-Ameerika]]. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik.
62. rida:
Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.
 
====Mäed====
Veenuse kõrgeim tipp, [[Maxwell mägi]](11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil, [[Ishtari maa]]l, ja seada ümbritsevad 2–3 kilomeetrit kõrgused mäeahelikud.
Võrdluseks [[Marss (planeet)|Marsi]] suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan [[Mauna Loa]] Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune.
68. rida:
Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on '''Beta piirkond''', mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: '''Theia''' ja '''Rhea'''. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri [[läbimõõt]] on 60 kuni 90 kilomeetrit.
 
====Meteoriidikraatrid====
Planeedil on ka väheseid [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]], mis näitab et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300-600 miljonit aastat vana.
 
Suurima meteoriidikraatri, '''Mead'i''' läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 600 miljonit aastat tagasi.
 
====Teised pinnavormid====
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse "farra"<sub>'</sub>deks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20-50 km ja kõrguses 100-1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse "novae"<sub>'</sub>deks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega "arachnoidideks". Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse "coronae"<sub>'</sub>deks - need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilse tekkega.
 
181. rida:
Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3) jäävad ju Maale alla vaid kahekümnendiku võrra (~5%), mass ainult viiendiku võrra (~20%).
 
Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub planeedi pinnal vedel vesi. <!--sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. /// no ei ole ju -->
 
Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas ta süsihappe. See omakorda tekitas [[kaltsium]]iga ühinedes [[lubjakivi]]. Veenusel jäi aga CO<sub>2</sub> atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal.
187. rida:
Veenusel on nagu Maalgi [[troposfäär]], kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär.
 
== Vesi ==
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi minevikus, kuid umbes ajaks 600 miljonit aastat tagasi on see [[Kasvuhooneefekt|kasvuhooneefekti]] tagajärjel kõik aurustunud ning osalt Põikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. On arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris olev aurustunud olekus vesi kondentseeruks ja asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi 3cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.
On arvatud, et Veenusel võis paralleelselt elu tekkega Maal olla tekkinud samuti elu.
On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas – ilmselt rohkete vulkaanipursete [[Kasvuhooneefekt|kasvuhooneefekti]] tagajärjel – peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse endise kliima ja aurustas lõpuks ka ookeanid.
 
Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.)