Termolokatsioonielund: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Termolokatsioonielundiks''' ehk '''termolokaatoriks''' ehk '''infrapunakiirgus-elundiks''' ehk '''kaugtermoretseptoriks''' nimetatakse osadel loomadel peapiirkonnas paikne...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:The Pit Organs of Two Different Snakes.jpg|pisi|[[Püüton]]i pea (ülemisel pildil) ja [[lõgismadu|lõgismao]] pea eestvaates (alumisel pildil). [[Sõõrmed|Ninasõõrmed]] on tähistatud musta noolega ja termolokaatorid punase noolega.]]
'''Termolokatsioonielundiks''' ehk '''termolokaatoriks''' ehk '''infrapunakiirgus-elundiks''' ehk '''kaugtermoretseptoriks''' nimetatakse osadel loomadel [[pea]]piirkonnas paiknevat [[infrapunakiirgus]]t tajuvat ja sellele reageerivat [[meeleelund]]it.<ref>[http://www.zbi.ee/~alo/loengud/pdf/meeled.pdf Meeled], Veebiversioon (vaadatud 04.02.2014) </ref>
Termolokatsioonielundid arvatakse olevat [[nahkhiir]]tel ning osadel [[putukad|putukatel]] ja [[maolised|madudel]].
Termolokatsioonielundil puudub [[optiline süsteem]].
==Funktsioonid ja toimimine==
8. rida ⟶ 11. rida:
==Madudel==
===Asend ja välisehitus===
Pea eesosas paiknevad termolokatsioonielundid on tuvastatud üksnes
mõnedel [[maolised|mao]][[perekond (bioloogia)|perekondadel]].
Termoloktsioonielundi asend, morfoloogia, veresooned ja histoloogia ning histokeemia võivad perekonniti, liigiti ning isenditi varieeruda.
Termolokatsioonielund paikneb [[lõgismadu]]del (''Crotalus'') [[silm]]ade ja osadel [[
[[Pilt: Crotalus durissus kaskawel pit-arrow.JPG|pisi|250px| [[Õud-lõgismadu|Õud-lõgismao]] infrapunaelund]]
===Lõgismadudel===
Lisaks [[lõgismadu]]dele (''Crotalus'') on termolokatsioonielund suure tõenäosusega ka teistel [[lõgismadulased|lõgismadulastel]] (inglise keeles ''pit vipers''), näiteks [[kilplõugmadu]]del (''Agkistrodon'') ja osadel perekonna ''[[Trimeresurus]]'' madudel.
Lõgismadudel on elund varustatud rohkete veresoontega ja koosneb kahest, teineteisest [[membraan]]i (mille paksus on 15 μm) abil eraldatud kambrist.
See membraan sisaldab palju termoretseptiivsete närvide lõpmeid. Närvilõpmed sellel membraanil on äärmiselt tundlikud ja võivad olenevalt liigist tajuda temperatuurimuutusi kuni 0,001 °C täpsusega.
==Närvilõpmed ja närvid==
Elundit
==Madude eemale tõrjumine==
Katsed [[Oravlased|oravlastega]] ([[triibus]] ''[[Marmotini]]'') näitasid, et
täiskasvanud oravate (kes on immuunsed lõgismadude süljele) temperatuur tõuseb lõgismaoga kohtudes 5°C võrra ja see peletab viimased harilikult eemale.<ref>[http://news.nationalgeographic.com/news/2007/08/070813-squirrel-snake_2.html Squirrels Heat Their Tails to Fend Off Rattlesnakes], National Geographic News, Veebiversioon (vaadatud 04.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Uuemad [[madude tõrje]]ks kasutatavad vahendid, nii tööstuslikuks kui ka isiklikuks kasutamiseks, on [[infrapunakiirgus]]e [[seade|seadmed]], millede kasutamisel püütakse madude infrapunaretseptoreid eksitada seliselt, et maol ei tekiks soovi objekti jahtida.
==Ajaloolist==
Elundi esimesed anatoomilised kirjeldused pärinevad arvatavasti Tyson'ilt (1683:25) ja Home'lt (1804:72).<ref>Laurence Monroe Klauber,[http://books.google.ee/books?id=ijblNZQrk_wC&pg=PA402&dq=history+of+pit+organ&hl=et&sa=X&ei=1LTwUoysBe2d7gbRgYH4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=history%20of%20pit%20organ&f=false Rattlesnakes: Their Habits, Life Histories, and Influence on Mankind], Volume 1, lk 404, 1972, University of California Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 03.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Elundit on autorid varasemalt kirjeldanud [[kuulmiselund]]ina, [[pisarakott|pisarakotina]], mürgiaparaadi osana, [[nääre|näärmena]], kuuenda meelena, [[meeleelund]]ina, [[haistmine|haistmisel]] ja [[maitsmine|maitsmisel]] osaleva elundina, mis saadab keemilisi signaale.<ref>G. K. Noble ja A. Schmidt,[http://www.jstor.org/discover/10.2307/984731?uid=3737920&uid=2&uid=4&sid=21103452853093 The Structure and Function of the Facial and Labial Pits of Snake], Proceedings of the American Philosophical Society, Vol. 77, No. 3 (Mar. 31, 1937), lk 263-288, American Philosophical Society, Veebiversioon (vaadatud 04.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
32. rida ⟶ 47. rida:
{{viited}}
==Välisallikad==
*Hendrik Jan Donkelaar, Charles Nicholson,[http://books.google.ee/books?id=0t0yOEzpMVoC&pg=PA1394&lpg=PA1394&dq=Electrophysiology+of+snake+infrared+receptors.&source=bl&ots=N3H4MFDlY_&sig=k112EKv7T59fSh58dWkXqcT9ADM&hl=et&sa=X&ei=gHzwUo7oDvCw7Aak6IHQCA&redir_esc=y#v=onepage&q=Electrophysiology%20of%20snake%20infrared%20receptors.&f=false The Central Nervous System of Vertebrates: With Posters], Springer-Verlag, lk 1394, 1998, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 04.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Jill Ebert,[http://hss.ulb.uni-bonn.de/2008/1318/1318.pdf Infrared sense in snakes – behavioural and anatomical examinations (Crotalus atrox, Python regius, Corallus hortulanus)], RHEINISCHE FRIEDRICH-WILHELMS-UNIVERSITY OF BONN, Dissertation, Bonn, September 2007, Veebiversioon (vaadatud 03.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
[[Kategooria:Meeleelundid]]
[[Kategooria:Maolised]]
| |||