Paks Margareeta: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
32. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Paks Margareeta 2011-05-21.JPG|pisi|left|Paks Margareeta 2011. aastal]]
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kolmanda uuendamise käigus [[1518]]–[[1529]] endise nn Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn [[1842]]. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz <ref name="muuseum">[http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=20 Paks Margareeta ja Suur rannavärav]</ref>. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, [[1520]]. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka [[Oleviste kirik]]u juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult [[1531]]. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib [[dolomiit|dolomiidist]] leekestiilis vapitahvel värava esiküljel<ref name="muuseum" />. Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4,4–6,5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud [[suurtükk]]idele, neljas ja viies olid aga [[masikulii]]korrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega.
38. rida:
Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast [[Stoltingi torn]]ini<ref name="muuseum" />.
Aastatel [[1640]]–[[1650]] rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette [[Hornbastion]]. [[16. sajand]]i lõpul rekonstrueeriti Hornbastion Suure Rannavärava bastioniks ning on tänaseni säilinud, mattes endasse Paksu Margareeta alaosa<ref name="muuseum" />. [[1683]]–[[1704]] rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti kõrge kivikatusega<ref name="muuseum" />.
[[Pilt:Paks Margareeta 1917. aastal.jpg|left|pisi|Paks Margareeta 1917. aastal]]
[[Pilt:Paks Margareeta, 1930.jpg|pisi|Paks Margareeta, 1930ndail aastail]]
Aastatel [[1918]]–[[1922]] oli suurtükitorn [[Kaitseministeerium|Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]]i; 1922–[[1923]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeerium]]i ja 1923–[[1932]] [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Teedeministeerium]]i valduses.
Aastatel [[1978]]–[[1980]] rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks<ref name="muuseum" />. Paksus Margareetas paiknevad meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid.
|