Paks Margareeta: erinevus redaktsioonide vahel

Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kolmanda uuendamise käigus [[1518]]–[[1529]] endise nn Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn [[1842]]. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz <ref name="muuseum">[http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=20 Paks Margareeta ja Suur rannavärav]</ref>. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, [[1520]]. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka [[Oleviste kirik]]u juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult [[1531]]. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib [[dolomiit|dolomiidist]] leekestiilis vapitahvel värava esiküljel<ref name="muuseum" />. Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.

Aastatel [[1640]]–[[1650]] rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette [[Hornbastion]]. [[16. sajand]]i lõpul rekonstrueeriti Hornbastion Suure Rannavärava bastioniks ning on tänaseni säilinud, mattes endasse Paksu Margareeta alaosa<ref name="muuseum" />. [[1683]]–[[1704]] rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti kõrge kivikatusega<ref name="muuseum" />.

TornPärast kohaldatiPõhjasõda paigutati siia elama sunnitöölised, kes olid rakendatud Tallinna sadama ehitustöödel. [[1830. aastad|1830. aastatel]] kohaldati torn [[vangla]]ks, [[1884]]. aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele neljakorruseline [[paekivi]]st vangla abihoone, mis oli ka esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas. [[1902]]. aastal likvideeriti [[Margareeta aed|Margareeta aias]] ehk [[Suure Rannavärava bastion]]i lähedal asunud vangimaja tarbeks rajatud kapsaaed ja prügila ja rajati vanakraami ehk "täiturg". Paks Margareeta jäi ka pärast Tallinna Venemaa maakindluste nimekirjast väljaarvamist Insenerikorpuse valdusse ning seda kasutati vanglana.

Paks Margareeta jäi ka pärast Tallinna Venemaa maakindluste nimekirjast väljaarvamist Insenerikorpuse valdusse ning seda kasutati vanglana. [[1917]]. aasta [[märtsirevolutsioon]]i ajal vangla süüdati ja seal asunud poliitvangid vabastati. Tules hävisid torni sisemised puuehitised, keskaegse värava langevõre ning selle tõsteseadeldis.

1930.Torni aastateltaheti kavandatikasutada pöörleva põrandaga tantsupõranda ehitamiseks, kinoks ja lõpuks linna puulaoks. sellePeale ajanijäi tühjalt ja korrastamata seisvasse torni [[Tallinna Ajaloomuuseum]]i rajamise idee. Torni remondi eestvedajaks olid [[Tallinna Ajaloo Selts]] ning toonane linnaarhivaar [[Hugo Peets]]. [[1938]]–[[1940]] rekonstrueeriti vangla abihoone ning eesväravahoone [[Tallinna Linnamuuseum|Linnamuuseum]]i ruumideks<ref name="muuseum" />. Ekspositsioon avati linnarahvale 1940. aasta augustis.