Meinhard: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
[[Augustiinlased|Augustiinlaste mungaordu]] liige Meinhard saabus Liivimaale [[Väina]] jõe alamjooksule seal kaubaretketel käivate saksa kaupmeeste kutsel 1184. aastal. Pärast vastava loa saamist [[Polotski vürstiriik|Polotski]] vürstilt, kelle mõjupiirkonda seal elanud [[liivlased]] kuulusid, alustas ta nende seas misjonitööd ja asus [[Üksküla]]s kirikut ehitama. Esimesteks tema poolt ristitud kohalikeks olevat olnud [[Ylo]] ja [[Viezo]]-nimelised isikud. 1185. aastal pärast Ükskülasse ulatunud [[leedulased|leedulaste]] rüüsteretke organiseeris Meinhard Üksküla ja [[Mārtiņsala|Holmi]] liivlastele kivilinnuste ehitamise vastutasuks lubaduse eest end ristida lasta, mida nad aga pärast ehitiste valmimist ei täitnud. Rajatud linnused olid üldse esimesed kivilinnused Baltikumis.<ref name="HLK" />
 
[[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]] peapiiskopi poolt 1186. aastal loodud Üksküla piiskopkonna piiskopiks pühitsetud Meinhardi tegevus jäi ka edaspidi suhteliselt väheedukaks ja lisaks pidi ta kannatama ka vägivalda ja alandamist tema suhtes vaenulike liivlaste poolt. Kuigi paavstid andsid välja mitmeid määrusi Liivimaal toimiva misjonitöö lihtsutamiseks, nt loa erinevatest mungaordudest misjonäre värvata ja kohalikelt paganatelt saadud toitu tarvitada, kaalus ta 1194–1195. aasta paiku Liivimaalt lahkumist. Meinhardi kavatsus jäi aga ellu viimata, kuna algul pani teda ärasõidust loobuma järjekordne pettuseks osutunud liivlaste lubadus ristiusku astuda, seejärel aga nende vandenõu tema tapmiseks tee peal, millest ta pääses tänu [[Turaida (ajalooline piirkond)|turaidalase]] [[Anno]] hoiatusele. Ise välja pääsemata õnnestus Meinhardil paavst [[Coelestinus III]] juurde läkitada temaga koos töötanud misjonär [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]], hilisem Eestimaa piiskop. Theoderichi teadete peale andis paavst välja loa värvata ristisõdijaid Liivimaa vastristitute kaitseks ja usust taganejate kristlusse tagasisundimiseks. Meinhard ise peagi alanud [[Liivi ristisõda|ristisõjast]] osa võtta ei jõudnud, sest ta suri 1196. aastal.<ref name="HLK" /><ref>Fonnesberg-Schmidt, lk 65–75</ref>
 
Meinhard maeti Üksküla kirikusse. 14. sajandi lõpus viidi ta põrm [[Riia toomkirik]]usse ja maeti ümber esialgu sealse altari põhjaküljele, hiljem asetati see spetsiaalselt valmistud nišši. 1883. aastal nišši avamisel leiti sealt suhteliselt hästi säilinud kolba ja skeleti jäänused.<ref>Indriķa hronika, I, kommentaar 61</ref>