Vikipeedia

Meinhard: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Tegin natuke põhjalikuma eluloo
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}}
[[File:BM01093Am.jpg|pisi|Piiskop Meinhardi hauamonument. [[Johann Christoph Brotze]]]]
'''Meinhard''' ([[saksa keel|saksa]] ''Meinhard von Segeberg''; surnudsündinud [[12u 1120.–1130. oktoober]]<ref>Die– livlandischesurnud Chronik14. Hermann'saugust vonvõi Wartberge11/12. Ausoktoober dem1196<ref>Indriķa Lateinischenhronika, ubersetztI, vonkommentaar Ernst2</ref><ref Strehlke.name="HLK">HLK, Berlinlk und Reval, 186424–29</ref> [[1196]]) oli esimene [[Liivimaa]] [[piiskop]].
) oli esimene saksa misjonär [[Liivimaa]]l ja esimene [[Üksküla piiskopkond|Üksküla]] [[piiskop]] aastatel 1186-1196.
 
[[Augustiinlased|Augustiinlaste mungaordu]] liige Meinhard saabus Liivimaale [[Väina]] jõe alamjooksule seal kaubaretketel käivate saksa kaupmeeste kutsel 1184. aastal. Pärast vastava loa saamist [[Polotski vürstiriik|Polotski]] vürstilt, kelle mõjupiirkonda seal elanud [[liivlased]] kuulusid, alustas ta nende seas misjonitööd ja asus [[Üksküla]]s kirikut ehitama. Esimesteks tema poolt ristitud kohalikeks olevat olnud [[Ylo]] ja [[Viezo]]-nimelised isikud. 1185. aastal pärast Ükskülasse ulatunud [[leedulased|leedulaste]] rüüsteretke organiseeris Meinhard Üksküla ja [[Mārtiņsala|Holmi]] liivlastele kivilinnuste ehitamise vastutasuks lubaduse eest end ristida lasta, mida nad aga pärast ehitiste valmimist ei täitnud. Rajatud linnused olid üldse esimesed kivilinnused Baltikumis.<ref name="HLK" />
Temast on vähe teada.
 
[[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]] peapiiskopi poolt 1186. aastal loodud Üksküla piiskopkonna piiskopiks pühitsetud Meinhardi tegevus jäi ka edaspidi suhteliselt väheedukaks ja lisaks pidi kannatama ka vägivalda ja alandamist tema suhtes vaenulike liivlaste poolt. Kuigi paavstid andsid välja mitmeid määrusi Liivimaal toimiva misjonitöö lihtsutamiseks, nt loa erinevatest mungaordudest misjonäre värvata ja kohalikelt paganatelt saadud toitu tarvitada, kaalus ta 1194–1195. aasta paiku Liivimaalt lahkumist. Meinhardi kavatsus jäi aga ellu viimata, kuna algul pani teda ärasõidust loobuma järjekordne pettuseks osutunud liivlaste lubadus ristiusku astuda, seejärel aga nende vandenõu tema tapmiseks tee peal, millest ta pääses tänu [[Turaida (ajalooline piirkond)|turaidalase]] [[Anno]] hoiatusele. Ise välja pääsemata õnnestus Meinhardil paavst [[Coelestinus III]] juurde läkitada temaga koos töötanud misjonär [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]], hilisem Eestimaa piiskop. Theoderichi teadete peale andis paavst välja loa värvata ristisõdijaid Liivimaa vastristitute kaitseks ja usust taganejate kristlusse tagasisundimiseks. Meinhard ise peagi alanud [[Liivi ristisõda|ristisõjast]] osa võtta ei jõudnud, sest ta suri 1196. aastal.<ref name="HLK" /><ref>Fonnesberg-Schmidt, lk 65–75</ref>
Enne Liivimaale tulekut oli ta [[augustiinlased|augustiinlaste mungaordu]] liige.
Saksa kaupmeeste kutsel saabus Meinhard [[1184]]. aastal [[liivlased|liivlaste]] asualale tänapäeva [[Riia laht|Riia lahe]]s [[Daugava]] jõe suudmesse. Kohe asus ta [[Üksküla]]s ([[liivi keel]]es ''Ikšķile'') ehitama kirikut. Samal ajal ristis ta ka liivlasi, esimesteks ristituteks olevad olnud [[Ylo]] ja [[Viezo]], neile järgnevad teised.
 
[[1186]] asutati Meinhardi eestvõtmisel [[Daugava]] jõe paremale kaldale [[Üksküla]]sse rajama kivi[[linnus]]t. Ristiti ka Holmi piirkonna liivlasi (Viliendi, Uldenago, Wade, Waldeko, Gerweder ja Vietzo olid esimesed), vastutasuks ehitati linnus ka Holmi. Pärast linnuste valmimist nimetas [[Rooma paavst]] [[Clemens III]] Meinhardi [[Liivimaa piiskop]]iks, aga liivlased hakkasid Meinhardi üha aktiivsemale ristimisele ning rahva Rooma kirikule allutamise plaanidele vastu. Kavatseti ohverdada isegi vend [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]], hilisem Eestimaa piiskop.<ref name="Tooke">{{cite book |title=View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century. |last=Tooke |first=William |authorlink=William Tooke|coauthors= |year=1799 |publisher=T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett|location= London |isbn= |pages= lk. 542 |url=http://books.google.com/books?id=wBIbAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA542,M1}}</ref>
 
Meinhardil ei õnnestunud põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst [[Coelestinus III]] lubaski [[1193]]. aastal alustada ristisõja.
 
Aastal [[1196]] suri piiskop Meinhard, suutmata ristida liivimaalasi.
 
==Viited==
{{Viited}}
 
==Kirjandus==
* Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
* [http://www.historia.lv/alfabets/I/In/Indrika%20hronika/teksts/saturs_indr_hr.htm Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.]
* Fonnesberg-Schmidt, Iben. [http://books.google.com/books?id=TKCAvDd2JHYC&pg=PA66 ''The popes and the Baltic crusades, 1147-1254''.] The Northern World 26. BRILL, 2007.
 
{{algus}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Meinhard"